16. Ñāṇavibhaṅgo

1. Ekakamātikā

751. Ekavidhena ñāṇavatthu – pañca viññāṇā na hetū, ahetukā, hetuvippayuttā, sappaccayā, saṅkhatā, arūpā, lokiyā, sāsavā, saṃyojaniyā, ganthaniyā, oghaniyā, yoganiyā, nīvaraṇiyā, parāmaṭṭhā, upādāniyā, saṃkilesikā, abyākatā, sārammaṇā, acetasikā, vipākā, upādinnupādāniyā, asaṃkiliṭṭhasaṃkilesikā, na savitakkasavicārā, na avitakkavicāramattā, avitakkaavicārā, na pītisahagatā, neva dassanena na bhāvanāya pahātabbā, neva dassanena na bhāvanāya pahātabbahetukā, nevācayagāmināpacayagāmino, nevasekkhanāsekkhā , parittā, kāmāvacarā, na rūpāvacarā, na arūpāvacarā, pariyāpannā, no apariyāpannā, aniyatā, aniyyānikā,

Uppannavatthukā uppannārammaṇā,

(3) Purejātavatthukā purejātārammaṇā

(4) Ajjhattikavatthukā bāhirārammaṇā

(5) Asambhinnavatthukā asambhinnārammaṇā

(6) Nānāvatthukā nānārammaṇā

(7) Na aññamaññassa gocaravisayaṃ paccanubhonti

(8) Na asamannāhārā uppajjanti

(9) Na amanasikārā uppajjanti

(10) Na abbokiṇṇā uppajjanti

(11) Na apubbaṃ acarimaṃ uppajjanti

(12) Na aññamaññassa samanantarā uppajjanti

(13) Pañca viññāṇā anābhogā

(14) Pañcahi viññāṇehi na kañci [kiñci (sī. ka.)] dhammaṃ paṭivijānāti aññatra abhinipātamattā

(15) Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na kañci dhammaṃ paṭivijānāti

(16) Pañcahi viññāṇehi na kañci iriyāpathaṃ kappeti

(17) Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na kañci iriyāpathaṃ kappeti

(18) Pañcahi viññāṇehi na kāyakammaṃ na vacīkammaṃ paṭṭhapeti

(19) Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na kāyakammaṃ na vacīkammaṃ paṭṭhapeti

(20) Pañcahi viññāṇehi na kusalākusalaṃ dhammaṃ samādiyati

(21) Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na kusalākusalaṃ dhammaṃ samādiyati

(22) Pañcahi viññāṇehi na samāpajjati na vuṭṭhāti

(23) Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na samāpajjati na vuṭṭhāti

(24) Pañcahi viññāṇehi na cavati na uppajjati

(25) Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na cavati na uppajjati

(26) Pañcahi viññāṇehi na supati na paṭibujjhati na supinaṃ passati

(27) Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na supati na paṭibujjhati na supinaṃ passati, yāthāvakavatthuvibhāvanā paññā

Evaṃ ekavidhena ñāṇavatthu.

2. Dukamātikā



智分别
一法列举
智事有一种 - 五识非因,无因,离因,有缘,有为,无色,世间,有漏,系属,缚属,暴流属,轭属,盖属,所触,取属,杂染,无记,有所缘,非心所,异熟,已取当取,非杂染能杂染,非有寻有伺,非无寻唯伺,无寻无伺,不与喜俱,非见非修所断,非见非修所断因,非向积集非向损减,非有学非无学,小,欲界,非色界,非无色界,系属,非不系属,不定,非出离,
(1) 已生事已生所缘,
(2) 前生事前生所缘,
(3) 内事外所缘,
(4) 不杂事不杂所缘,
(5) 异事异所缘,
(6) 不互相领受境界,
(7) 不是不作意而生起,
(8) 不是不专注而生起,
(9) 不是不间断而生起,
(10) 不是前后而生起,
(11) 不是互相紧接而生起,
(12) 五识无功用,
(13) 五识除了单纯撞击外不了知任何法,
(14) 五识紧接之后也不了知任何法,
(15) 五识不作任何威仪,
(16) 五识紧接之后也不作任何威仪,
(17) 五识不发起身业语业,
(18) 五识紧接之后也不发起身业语业,
(19) 五识不受持善不善法,
(20) 五识紧接之后也不受持善不善法,
(21) 五识不入定不出定,
(22) 五识紧接之后也不入定不出定,
(23) 五识不死不生,
(24) 五识紧接之后也不死不生,
(25) 五识不睡不醒不做梦,
(26) 五识紧接之后也不睡不醒不做梦,如实辨别事物的慧。
这就是一种智事。
二法列举

752.Duvidhenañāṇavatthu –

(1) Lokiyā paññā, lokuttarā paññā

(2) Kenaci viññeyyā paññā, kenaci na viññeyyā paññā

(3) Sāsavā paññā , anāsavā paññā

(4) Āsavavippayuttā sāsavā paññā, āsavavippayuttā anāsavā paññā

(5) Saṃyojaniyā paññā, asaṃyojaniyā paññā

(6) Saṃyojanavippayuttā saṃyojaniyā paññā, saṃyojanavippayuttā asaṃyojaniyā paññā

(7) Ganthaniyā paññā, aganthaniyā paññā

(8) Ganthavippayuttā ganthaniyā paññā, ganthavippayuttā aganthaniyā paññā

(9) Oghaniyā paññā, anoghaniyā paññā

(10) Oghavippayuttā oghaniyā paññā, oghavippayuttā anoghaniyā paññā

(11) Yoganiyā paññā, ayoganiyā paññā

(12) Yogavippayuttā yoganiyā paññā, yogavippayuttā ayoganiyā paññā

(13) Nīvaraṇiyā paññā, anīvaraṇiyā paññā

(14) Nīvaraṇavippayuttā nīvaraṇiyā paññā, nīvaraṇavippayuttā anīvaraṇiyā paññā

(15) Parāmaṭṭhā paññā, aparāmaṭṭhā paññā

(16) Parāmāsavippayuttā parāmaṭṭhā paññā, parāmāsavippayuttā aparāmaṭṭhā paññā

(17) Upādinnā paññā, anupādinnā paññā

(18) Upādāniyā paññā, anupādāniyā paññā

(19) Upādānavippayuttā upādāniyā paññā, upādānavippayuttā anupādāniyā paññā

(20) Saṃkilesikā paññā, asaṃkilesikā paññā

(21) Kilesavippayuttā saṃkilesikā paññā, kilesavippayuttā asaṃkilesikā paññā

(22) Savitakkā paññā, avitakkā paññā

(23) Savicārā paññā, avicārā paññā

(24) Sappītikā paññā, appītikā paññā

(25) Pītisahagatā paññā, na pītisahagatā paññā

(26) Sukhasahagatā paññā, na sukhasahagatā paññā

(27) Upekkhāsahagatā paññā, na upekkhāsahagatā paññā

(28) Kāmāvacarā paññā , na kāmāvacarā paññā

(29) Rūpāvacarā paññā, na rūpāvacarā paññā

(30) Arūpāvacarā paññā, na arūpāvacarā paññā

(31) Pariyāpannā paññā, apariyāpannā paññā

(32) Niyyānikā paññā, aniyyānikā paññā

(33) Niyatā paññā, aniyatā paññā

(34) Sauttarā paññā , anuttarā paññā

(35) Atthajāpikā paññā, jāpitatthā paññā

Evaṃ duvidhena ñāṇavatthu.

3. Tikamātikā



智事有二种 -
(1) 世间慧、出世间慧
(2) 某些可知的慧、某些不可知的慧
(3) 有漏慧、无漏慧
(4) 离漏而有漏慧、离漏而无漏慧
(5) 系属慧、不系属慧
(6) 离系而系属慧、离系而不系属慧
(7) 缚属慧、不缚属慧
(8) 离缚而缚属慧、离缚而不缚属慧
(9) 暴流属慧、非暴流属慧
(10) 离暴流而暴流属慧、离暴流而非暴流属慧
(11) 轭属慧、非轭属慧
(12) 离轭而轭属慧、离轭而非轭属慧
(13) 盖属慧、非盖属慧
(14) 离盖而盖属慧、离盖而非盖属慧
(15) 所触慧、非所触慧
(16) 离触而所触慧、离触而非所触慧
(17) 已取慧、未取慧
(18) 取属慧、非取属慧
(19) 离取而取属慧、离取而非取属慧
(20) 杂染慧、非杂染慧
(21) 离染而杂染慧、离染而非杂染慧
(22) 有寻慧、无寻慧
(23) 有伺慧、无伺慧
(24) 有喜慧、无喜慧
(25) 与喜俱慧、不与喜俱慧
(26) 与乐俱慧、不与乐俱慧
(27) 与舍俱慧、不与舍俱慧
(28) 欲界慧、非欲界慧
(29) 色界慧、非色界慧
(30) 无色界慧、非无色界慧
(31) 系属慧、不系属慧
(32) 出离慧、非出离慧
(33) 决定慧、不决定慧
(34) 有上慧、无上慧
(35) 能生义慧、已生义慧
这就是二种智事。
三法列举

753. Tividhena ñāṇavatthu –

(1) Cintāmayā paññā, sutamayā paññā, bhāvanāmayā paññā

(2) Dānamayā paññā, sīlamayā paññā, bhāvanāmayā paññā

(3) Adhisīle paññā, adhicitte paññā, adhipaññāya paññā

(4) Āyakosallaṃ, apāyakosallaṃ, upāyakosallaṃ

(5) Vipākā paññā, vipākadhammadhammā paññā, nevavipākanavipākadhammadhammā paññā

(6) Upādinnupādāniyā paññā, anupādinnupādāniyā paññā, anupādinnaanupādāniyā paññā

(7) Savitakkasavicārā paññā, avitakkavicāramattā paññā, avitakkaavicārā paññā

(8) Pītisahagatā paññā, sukhasahagatā paññā, upekkhāsahagatā paññā

(9) Ācayagāminī paññā, apacayagāminī paññā, nevācayagāmināpacayagāminī paññā

(10) Sekkhā paññā, asekkhā paññā, nevasekkhanāsekkhā paññā

(11) Parittā paññā, mahaggatā paññā, appamāṇā paññā

(12) Parittārammaṇā paññā, mahaggatārammaṇā paññā, appamāṇārammaṇā paññā

(13) Maggārammaṇā paññā, maggahetukā paññā, maggādhipatinī paññā

(14) Uppannā paññā , anuppannā paññā, uppādinī paññā

(15) Atītā paññā, anāgatā paññā, paccuppannā paññā

(16) Atītārammaṇā paññā, anāgatārammaṇā paññā, paccuppannārammaṇā paññā

(17) Ajjhattā paññā, bahiddhā paññā, ajjhattabahiddhā paññā

(18) Ajjhattārammaṇā paññā, bahiddhārammaṇā paññā, ajjhattabahiddhārammaṇā paññā

(19) Savitakkasavicārā paññā atthi vipākā, atthi vipākadhammadhammā, atthi nevavipākanavipākadhammadhammā

(20) Atthi upādinnupādāniyā, atthi anupādinnupādāniyā, atthi anupādinnaanupādāniyā

(21) Atthi pītisahagatā, atthi sukhasahagatā, atthi upekkhāsahagatā

(22) Atthi ācayagāminī, atthi apacayagāminī, atthi nevācayagāmināpacayagāminī

(23) Atthi sekkhā, atthi asekkhā, atthi nevasekkhanāsekkhā

(24) Atthi parittā, atthi mahaggatā, atthi appamāṇā

(25) Atthi parittārammaṇā, atthi mahaggatārammaṇā, atthi appamāṇārammaṇā

(26) Atthi maggārammaṇā, atthi maggahetukā, atthi maggādhipatinī

(27) Atthi uppannā, atthi anuppannā, atthi uppādinī

(28) Atthi atītā, atthi anāgatā , atthi paccuppannā

(29) Atthi atītārammaṇā, atthi anāgatārammaṇā, atthi paccuppannārammaṇā

(30) Atthi ajjhattā, atthi bahiddhā, atthi ajjhattabahiddhā

(31) Atthi ajjhattārammaṇā, atthi bahiddhārammaṇā, atthi ajjhattabahiddhārammaṇā

(32) Avitakkavicāramattā paññā atthi vipākā, atthi vipākadhammadhammā, atthi nevavipākanavipākadhammadhammā

(33) Atthi upādinnupādāniyā, atthi anupādinnupādāniyā, atthi anupādinnaanupādāniyā

(34) Atthi ācayagāminī, atthi apacayagāminī, atthi nevācayagāmināpacayagāminī

(35) Atthi sekkhā, atthi asekkhā, atthi nevasekkhanāsekkhā

(36) Atthi uppannā, atthi anuppannā, atthi uppādinī

(37) Atthi atītā, atthi anāgatā, atthi paccuppannā

(38) Atthi ajjhattā, atthi bahiddhā, atthi ajjhattabahiddhā

(39) Avitakkaavicārā paññā atthi vipākā, atthi vipākadhammadhammā, atthi nevavipākanavipākadhammadhammā

(40) Atthi upādinnupādāniyā, atthi anuppādinnupādāniyā, atthi anuppādinnaanupādāniyā

(41) Atthi pītisahagatā, atthi sukhasahagatā, atthi upekkhāsahagatā

(42) Atthi ācayagāminī, atthi apacayagāminī, atthi nevācayagāmināpacayagāminī

(43) Atthi sekkhā, atthi asekkhā, atthi nevas

753 三种智事 -
(1) 思所成慧、闻所成慧、修所成慧
(2) 施所成慧、戒所成慧、修所成慧
(3) 增上戒慧、增上心慧、增上慧慧
(4) 得善巧、失善巧、方便善巧
(5) 异熟慧、异熟法法慧、非异熟非异熟法法慧
(6) 已取所取慧、未取所取慧、未取非所取慧
(7) 有寻有伺慧、无寻唯伺慧、无寻无伺慧
(8) 喜俱行慧、乐俱行慧、舍俱行慧
(9) 增长趣向慧、减损趣向慧、非增长非减损趣向慧
(10) 有学慧、无学慧、非有学非无学慧
(11) 有限慧、广大慧、无量慧
(12) 有限所缘慧、广大所缘慧、无量所缘慧
(13) 道所缘慧、道因慧、道增上慧
(14) 已生慧、未生慧、当生慧
(15) 过去慧、未来慧、现在慧
(16) 过去所缘慧、未来所缘慧、现在所缘慧
(17) 内慧、外慧、内外慧
(18) 内所缘慧、外所缘慧、内外所缘慧
(19) 有寻有伺慧有异熟、有异熟法法、有非异熟非异熟法法
(20) 有已取所取、有未取所取、有未取非所取
(21) 有喜俱行、有乐俱行、有舍俱行
(22) 有增长趣向、有减损趣向、有非增长非减损趣向
(23) 有有学、有无学、有非有学非无学
(24) 有有限、有广大、有无量
(25) 有有限所缘、有广大所缘、有无量所缘
(26) 有道所缘、有道因、有道增上
(27) 有已生、有未生、有当生
(28) 有过去、有未来、有现在
(29) 有过去所缘、有未来所缘、有现在所缘
(30) 有内、有外、有内外
(31) 有内所缘、有外所缘、有内外所缘
(32) 无寻唯伺慧有异熟、有异熟法法、有非异熟非异熟法法
(33) 有已取所取、有未取所取、有未取非所取
(34) 有增长趣向、有减损趣向、有非增长非减损趣向
(35) 有有学、有无学、有非有学非无学
(36) 有已生、有未生、有当生
(37) 有过去、有未来、有现在
(38) 有内、有外、有内外
(39) 无寻无伺慧有异熟、有异熟法法、有非异熟非异熟法法
(40) 有已取所取、有未取所取、有未取非所取
(41) 有喜俱行、有乐俱行、有舍俱行
(42) 有增长趣向、有减损趣向、有非增长非减损趣向
(43) 有有学、有无学、有非[有学非无学]

ekkhanāsekkhā

(44) Atthi parittārammaṇā, atthi mahaggatārammaṇā, atthi appamāṇārammaṇā

(45) Atthi maggārammaṇā, atthi maggahetukā, atthi maggādhipatinī

(46) Atthi uppannā, atthi anuppannā, atthi uppādinī

(47) Atthi atītā, atthi anāgatā, atthi paccuppannā

(48) Atthi atītārammaṇā, atthi anāgatārammaṇā, atthi paccuppannārammaṇā

(49) Atthi ajjhattā, atthi bahiddhā, atthi ajjhattabahiddhā

(50) Atthi ajjhattārammaṇā, atthi bahiddhārammaṇā, atthi ajjhattabahiddhārammaṇā

(51) Pītisahagatā paññā sukhasahagatā paññā atthi vipākā, atthi vipākadhammadhammā, atthi nevavipākanavipākadhammadhammā

(52) Atthi upādinnupādāniyā, atthi anupādinnupādāniyā, atthi anupādinnaanupādāniyā

(53) Atthi savitakkasavicārā, atthi avitakkavicāramattā, atthi avitakkaavicārā

(54) Atthi ācayagāminī, atthi apacayagāminī, atthi nevācayagāmināpacayagāminī

(55) Atthi sekkhā, atthi asekkhā, atthi nevasekkhanāsekkhā

(56) Atthi parittā, atthi mahaggatā, atthi appamāṇā

(57) Atthi parittārammaṇā, atthi mahaggatārammaṇā, atthi appamāṇārammaṇā

(58) Atthi maggārammaṇā , atthi maggahetukā, atthi maggādhipatinī

(59) Atthi uppannā, atthi anuppannā, atthi uppādinī

(60) Atthi atītā, atthi anāgatā, atthi paccuppannā

(61) Atthi atītārammaṇā, atthi anāgatārammaṇā, atthi paccuppannārammaṇā

(62) Atthi ajjhatā, atthi bahiddhā, atthi ajjhattabahiddhā

(63) Atthi ajjhattārammaṇā, atthi bahiddhārammaṇā, atthi ajjhattabahiddhārammaṇā

(64) Upekkhāsahagatā paññā atthi vipākā, atthi vipākadhammadhammā, atthi nevavipākanavipākadhammadhammā

(65) Atthi upādinnupādāniyā, atthi anupādinnupādāniyā, atthi anupādinnaanupādāniyā

(66) Atthi ācayagāminī, atthi apacayagāminī, atthi nevācayagāmināpacayagāminī

(67) Atthi sekkhā, atthi asekkhā, atthi nevasekkhanāsekkhā

(68) Atthi parittā, atthi mahaggatā, atthi appamāṇā

(69) Atthi parittārammaṇā, atthi mahaggatārammaṇā, atthi appamāṇārammaṇā

(70) Atthi maggārammaṇā, atthi maggahetukā, atthi maggādhipatinī

(71) Atthi uppannā, atthi anuppannā, atthi uppādinī

(72) Atthi atītā, atthi anāgatā, atthi paccuppannā

(73) Atthi atītārammaṇā, atthi anāgatārammaṇā, atthi paccuppannārammaṇā

(74) Atthi ajjhattā, atthi bahiddhā, atthi ajjhattabahiddhā

(75) Atthi ajjhattārammaṇā, atthi bahiddhārammaṇā, atthi ajjhattabahiddhārammaṇā

Evaṃ tividhena ñāṇavatthu.

4. Catukkamātikā



有学非无学
(44) 有有限所缘、有广大所缘、有无量所缘
(45) 有道所缘、有道因、有道增上
(46) 有已生、有未生、有当生
(47) 有过去、有未来、有现在
(48) 有过去所缘、有未来所缘、有现在所缘
(49) 有内、有外、有内外
(50) 有内所缘、有外所缘、有内外所缘
(51) 喜俱行慧乐俱行慧有异熟、有异熟法法、有非异熟非异熟法法
(52) 有已取所取、有未取所取、有未取非所取
(53) 有有寻有伺、有无寻唯伺、有无寻无伺
(54) 有增长趣向、有减损趣向、有非增长非减损趣向
(55) 有有学、有无学、有非有学非无学
(56) 有有限、有广大、有无量
(57) 有有限所缘、有广大所缘、有无量所缘
(58) 有道所缘、有道因、有道增上
(59) 有已生、有未生、有当生
(60) 有过去、有未来、有现在
(61) 有过去所缘、有未来所缘、有现在所缘
(62) 有内、有外、有内外
(63) 有内所缘、有外所缘、有内外所缘
(64) 舍俱行慧有异熟、有异熟法法、有非异熟非异熟法法
(65) 有已取所取、有未取所取、有未取非所取
(66) 有增长趣向、有减损趣向、有非增长非减损趣向
(67) 有有学、有无学、有非有学非无学
(68) 有有限、有广大、有无量
(69) 有有限所缘、有广大所缘、有无量所缘
(70) 有道所缘、有道因、有道增上
(71) 有已生、有未生、有当生
(72) 有过去、有未来、有现在
(73) 有过去所缘、有未来所缘、有现在所缘
(74) 有内、有外、有内外
(75) 有内所缘、有外所缘、有内外所缘
如是三种智事。
4. 四法摄颂

754. Catubbidhena ñāṇavatthu –

(1) Kammassakatañāṇaṃ, saccānulomikaṃ ñāṇaṃ, maggasamaṅgissa ñāṇaṃ, phalasamaṅgissa ñāṇaṃ

(2) Dukkhe ñāṇaṃ, dukkhasamudaye ñāṇaṃ, dukkhanirodhe ñāṇaṃ, dukkhanirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇaṃ

(3) Kāmāvacarā paññā, rūpāvacarā paññā, arūpāvacarā paññā, apariyāpannā paññā

(4) Dhamme ñāṇaṃ, anvaye ñāṇaṃ, pariye [paricce (sabbattha) passa dīghanikāye] ñāṇaṃ, sammutiñāṇaṃ [sammatiñāṇaṃ (syā.) passa dīghanikāye]

(5) Atthi paññā ācayāya no apacayāya, atthi paññā apacayāya no ācayāya, atthi paññā ācayāya ceva apacayāya ca, atthi paññā nevācayāya no apacayāya

(6) Atthi paññā nibbidāya no paṭivedhāya, atthi paññā paṭivedhāya no nibbidāya, atthi paññā nibbidāya ceva paṭivedhāya ca, atthi paññā neva nibbidāya no paṭivedhāya

(7) Hānabhāginī paññā, ṭhitibhāginī paññā, visesabhāginī paññā, nibbedhabhāginī paññā

(8) Catasso paṭisambhidā

(9) Catasso paṭipadā

(10) Cattāri ārammaṇāni

(11) Jarāmaraṇe ñāṇaṃ, jarāmaraṇasamudaye ñāṇaṃ, jarāmaraṇanirodhe ñāṇaṃ, jarāmaraṇanirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇaṃ

(12-21) Jātiyā ñāṇaṃ…pe… bhave ñāṇaṃ…pe… upādāne ñāṇaṃ…pe… taṇhāya ñāṇaṃ…pe… vedanāya ñāṇaṃ…pe… phasse ñāṇaṃ…pe… saḷāyatane ñāṇaṃ…pe… nāmarūpe ñāṇaṃ…pe… viññāṇe ñāṇaṃ…pe… saṅkhāresu ñāṇaṃ, saṅkhārasamudaye ñāṇaṃ, saṅkhāranirodhe ñāṇaṃ, saṅkhāranirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇaṃ. Evaṃ catubbidhena ñāṇavatthu.

5. Pañcakamātikā

755. Pañcavidhena ñāṇavatthu –

(1) Pañcaṅgiko sammāsamādhi (2) pañcañāṇiko sammāsamādhi

Evaṃ pañcavidhena ñāṇavatthu.

6. Chakkamātikā

756. Chabbidhena ñāṇavatthu –

(1) Chasu abhiññāsu paññā

Evaṃ chabbidhena ñāṇavatthu.

7. Sattakamātikā

757. Sattavidhena ñāṇavatthu –

(1) Sattasattati ñāṇavatthūni

Evaṃ sattavidhena ñāṇavatthu.

8. Aṭṭhakamātikā

758. Aṭṭhavidhena ñāṇavatthu –

(1) Catūsu maggesu, catūsu phalesu paññā

Evaṃ aṭṭhavidhena ñāṇavatthu.

9. Navakamātikā

759. Navavidhena ñāṇavatthu –

(1) Navasu anupubbavihārasamāpattīsu paññā

Evaṃ navavidhena ñāṇavatthu.

10. Dasakamātikā



754. 四种智事 -
(1) 业自性智、随顺谛智、道相应智、果相应智
(2) 苦智、苦集智、苦灭智、趣向苦灭道智
(3) 欲界慧、色界慧、无色界慧、不系属慧
(4) 法智、类智、他心智、世俗智
(5) 有慧唯增长非减损、有慧唯减损非增长、有慧既增长亦减损、有慧非增长亦非减损
(6) 有慧唯厌离非通达、有慧唯通达非厌离、有慧既厌离亦通达、有慧非厌离亦非通达
(7) 退分慧、住分慧、胜进分慧、决择分慧
(8) 四无碍解
(9) 四行道
(10) 四所缘
(11) 老死智、老死集智、老死灭智、趣向老死灭道智
(12-21) 生智...有智...取智...爱智...受智...触智...六处智...名色智...识智...行智、行集智、行灭智、趣向行灭道智。如是四种智事。
5. 五法摄颂
755. 五种智事 -
(1) 五支正定 (2) 五智正定
如是五种智事。
6. 六法摄颂
756. 六种智事 -
(1) 六神通中的慧
如是六种智事。
7. 七法摄颂
757. 七种智事 -
(1) 七十七智事
如是七种智事。
8. 八法摄颂
758. 八种智事 -
(1) 四道、四果中的慧
如是八种智事。
9. 九法摄颂
759. 九种智事 -
(1) 九次第住等至中的慧
如是九种智事。
10. 十法摄颂

760.Dasavidhena ñāṇavatthu – dasa tathāgatassa tathāgatabalāni yehi balehi samannāgato tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti. Katamāni dasa?

(1) Idha tathāgato ṭhānañca ṭhānato aṭṭhānañca aṭṭhānato yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato ṭhānañca ṭhānato aṭṭhānañca aṭṭhānato yathābhūtaṃ pajānāti, idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti .

(2) Puna caparaṃ tathāgato atītānāgatapaccuppannānaṃ kammasamādānānaṃ ṭhānaso hetuso vipākaṃ yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato atītānāgatapaccuppannānaṃ kammasamādānānaṃ ṭhānaso hetuso vipākaṃ yathābhūtaṃ pajānāti, idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti.

(3) Puna caparaṃ tathāgato sabbatthagāminiṃ paṭipadaṃ yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato sabbatthagāminiṃ paṭipadaṃ yathābhūtaṃ pajānāti, idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti.

(4) Puna caparaṃ tathāgato anekadhātu nānādhātulokaṃ [anekadhātuṃ nānādhātuṃ lokaṃ (syā.) ma. ni. 

760. 十种智事 - 如来的十种如来力，具足这些力的如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。哪十种？
(1) 此中，如来如实了知是处为是处、非处为非处。如来如实了知是处为是处、非处为非处，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。
(2) 再者，如来如实了知过去、未来、现在诸业的受持，依处、依因、依果报。如来如实了知过去、未来、现在诸业的受持，依处、依因、依果报，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。
(3) 再者，如来如实了知一切趣向之道。如来如实了知一切趣向之道，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。
(4) 再者，如来如实了知种种界、异界世间。如来如实了知种种界、异界世间，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。

1.148] yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato anekadhātu nānādhātulokaṃ yathābhūtaṃ pajānāti, idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti.

(5) Puna caparaṃ tathāgato sattānaṃ nānādhimuttikataṃ yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato sattānaṃ nānādhimuttikataṃ yathābhūtaṃ pajānāti, idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti.

(6) Puna caparaṃ tathāgato parasattānaṃ parapuggalānaṃ indriyaparopariyattaṃ yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato parasattānaṃ parapuggalānaṃ indriyaparopariyattaṃ yathābhūtaṃ pajānāti , idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti.

(7) Puna caparaṃ tathāgato jhānavimokkhasamādhisamāpattīnaṃ saṃkilesaṃ vodānaṃ vuṭṭhānaṃ yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato jhānavimokkhasamādhisamāpattīnaṃ saṃkilesaṃ vodānaṃ vuṭṭhānaṃ yathābhūtaṃ pajānāti, idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti.

(8) Puna caparaṃ tathāgato pubbenivāsānussatiṃ yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato pubbenivāsānussatiṃ yathābhūtaṃ pajānāti, idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti.

(9) Puna caparaṃ tathāgato sattānaṃ cutūpapātaṃ yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato sattānaṃ cutūpapātaṃ yathābhūtaṃ pajānāti, idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti.

(10) Puna caparaṃ tathāgato āsavānaṃ khayaṃ yathābhūtaṃ pajānāti. Yampi tathāgato āsavānaṃ khayaṃ yathābhūtaṃ pajānāti, idampi tathāgatassa tathāgatabalaṃ hoti, yaṃ balaṃ āgamma tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti. Imāni dasa tathāgatassa tathāgatabalāni, yehi balehi samannāgato tathāgato āsabhaṃ ṭhānaṃ paṭijānāti, parisāsu sīhanādaṃ nadati, brahmacakkaṃ pavatteti.

Evaṃ dasavidhena ñāṇavatthu.

Mātikā

1. Ekakaniddeso



(5) 再者，如来如实了知众生的种种胜解。如来如实了知众生的种种胜解，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。
(6) 再者，如来如实了知其他众生、其他人的诸根上下。如来如实了知其他众生、其他人的诸根上下，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。
(7) 再者，如来如实了知禅、解脱、定、等至的杂染、清净、出离。如来如实了知禅、解脱、定、等至的杂染、清净、出离，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。
(8) 再者，如来如实了知宿住随念。如来如实了知宿住随念，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。
(9) 再者，如来如实了知众生的死生。如来如实了知众生的死生，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。
(10) 再者，如来如实了知诸漏尽。如来如实了知诸漏尽，这也是如来的如来力，依此力如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。这十种是如来的如来力，具足这些力的如来自称最上位，在众中作狮子吼，转梵轮。
如是十种智事。
摄颂
1. 一法解说

761. Pañca viññāṇā na hetumeva, ahetukameva, hetuvippayuttameva, sappaccayameva, saṅkhatameva, arūpameva, lokiyameva, sāsavameva, saṃyojaniyameva, ganthaniyameva, oghaniyameva, yoganiyameva, nīvaraṇiyameva, parāmaṭṭhameva, upādāniyameva, saṃkilesikameva, abyākatameva, sārammaṇameva, acetasikameva, vipākameva, upādinnupādāniyameva, asaṃkiliṭṭhasaṃkilesikameva, na savitakkasavicārameva, na avitakkavicāramattameva, avitakkaavicārameva, na pītisahagatameva, neva dassanena na bhāvanāya pahātabbameva, neva dassanena na bhāvanāya pahātabbahetukameva, nevācayagāmināpacayagāmimeva, nevasekkhanāsekkhameva, parittameva, kāmāvacarameva, na rūpāvacarameva, na arūpāvacarameva, pariyāpannameva, no apariyāpannameva, aniyatameva, aniyyānikameva, uppannaṃ manoviññāṇaviññeyyameva, aniccameva, jarābhibhūtameva.

762. Pañca viññāṇā uppannavatthukā, uppannārammaṇāti uppannasmiṃ vatthusmiṃ uppanne ārammaṇe uppajjanti.

Purejātavatthukā, purejātārammaṇāti purejātasmiṃ vatthusmiṃ purejāte ārammaṇe uppajjanti.

Ajjhattikavatthukā , bāhirārammaṇāti pañcannaṃ viññāṇānaṃ vatthu ajjhattikā ārammaṇā bāhirā.

Asambhinnavatthukā, asambhinnārammaṇāti asambhinnasmiṃ vatthusmiṃ asambhinne ārammaṇe uppajjanti.

Nānāvatthukā, nānārammaṇāti aññaṃ cakkhuviññāṇassa vatthu ca ārammaṇañca, aññaṃ sotaviññāṇassa vatthu ca ārammaṇañca, aññaṃ ghānaviññāṇassa vatthu ca ārammaṇañca, aññaṃ jivhāviññāṇassa vatthu ca ārammaṇañca, aññaṃ kāyaviññāṇassa vatthu ca ārammaṇañca.

763. Na aññamaññassa gocaravisayaṃ paccanubhontīti cakkhuviññāṇassa gocaravisayaṃ sotaviññāṇaṃ na paccanubhoti, sotaviññāṇassa gocaravisayampi cakkhuviññāṇaṃ na paccanubhoti. Cakkhuviññāṇassa gocaravisayaṃ ghānaviññāṇaṃ na paccanubhoti, ghānaviññāṇassa gocaravisayampi cakkhuviññāṇaṃ na paccanubhoti. Cakkhuviññāṇassa gocaravisayaṃ jivhāviññāṇaṃ na paccanubhoti, jivhāviññāṇassa gocaravisayampi cakkhuviññāṇaṃ na paccanubhoti. Cakkhuviññāṇassa gocaravisayaṃ kāyaviññāṇaṃ na paccanubhoti, kāyaviññāṇassa gocaravisayampi cakkhuviññāṇaṃ na paccanubhoti. Sotaviññāṇassa…pe… ghānaviññāṇassa…pe… jivhāviññāṇassa…pe… kāyaviññāṇassa gocaravisayaṃ cakkhuviññāṇaṃ na paccanubhoti, cakkhuviññāṇassa gocaravisayampi kāyaviññāṇaṃ na paccanubhoti. Kāyaviññāṇassa gocaravisayaṃ sotaviññāṇaṃ na paccanubhoti, sotaviññāṇassa gocaravisayampi kāyaviññāṇaṃ na paccanubhoti. Kāyaviññāṇassa gocaravisayaṃ ghānaviññāṇaṃ na paccanubhoti, ghānaviññāṇassa gocaravisayampi kāyaviññāṇaṃ na paccanubhoti. Kāyaviññāṇassa gocaravisayaṃ jivhāviññāṇaṃ na paccanubhoti, jivhāviññāṇassa gocaravisayampi kāyaviññāṇaṃ na paccanubhoti.

764. Na asamannāhārā uppajjantīti samannāharantassa uppajjanti.

Na amanasikārā uppajjantīti manasikarontassa uppajjanti.

Na abbokiṇṇā uppajjantīti na paṭipāṭiyā uppajjanti.

Na apubbaṃ acarimaṃ uppajjantīti na ekakkhaṇe uppajjanti.



761. 五识只是非因、无因、离因、有缘、有为、无色、世间、有漏、系缚、结缚、暴流、轭、障碍、执取、所取、杂染、无记、有所缘、非心所、异熟、已取所取、非杂染能杂染、无寻无伺、非有喜、非见所断非修所断、非见所断非修所断因、非增长非减损、非有学非无学、有限、欲界、非色界、非无色界、系属、非不系属、不定、非出离、已生意识所识、无常、为老所征服。
762. 五识依已生依处、缘已生所缘而生起，即在已生依处、已生所缘时生起。
依先生依处、缘先生所缘而生起，即在先生依处、先生所缘时生起。
依内依处、缘外所缘，即五识的依处是内，所缘是外。
依未坏依处、缘未坏所缘而生起，即在未坏依处、未坏所缘时生起。
依种种依处、缘种种所缘，即眼识的依处和所缘是一种，耳识的依处和所缘是另一种，鼻识的依处和所缘又是另一种，舌识的依处和所缘又是另一种，身识的依处和所缘又是另一种。
763. 不互相经验对方的境界范围，即耳识不经验眼识的境界范围，眼识也不经验耳识的境界范围。鼻识不经验眼识的境界范围，眼识也不经验鼻识的境界范围。舌识不经验眼识的境界范围，眼识也不经验舌识的境界范围。身识不经验眼识的境界范围，眼识也不经验身识的境界范围。耳识...鼻识...舌识...身识的境界范围眼识不经验，眼识的境界范围身识也不经验。耳识不经验身识的境界范围，身识也不经验耳识的境界范围。鼻识不经验身识的境界范围，身识也不经验鼻识的境界范围。舌识不经验身识的境界范围，身识也不经验舌识的境界范围。
764. 不是在不作意时生起，而是在作意时生起。
不是在不作意时生起，而是在作意时生起。
不是杂乱生起，而是不按次第生起。
不是前后同时生起，而是不在同一刹那生起。

765. Na aññamaññassa samanantarā uppajjantīti cakkhuviññāṇassa uppannasamanantarā sotaviññāṇaṃ na uppajjati, sotaviññāṇassa uppannasamanantarāpi cakkhuviññāṇaṃ na uppajjati. Cakkhuviññāṇassa uppannasamanantarā ghānaviññāṇaṃ na uppajjati, ghānaviññāṇassa uppannasamanantarāpi cakkhuviññāṇaṃ na uppajjati. Cakkhuviññāṇassa uppannasamanantarā jivhāviññāṇaṃ na uppajjati, jivhāviññāṇassa uppannasamanantarāpi cakkhuviññāṇaṃ na uppajjati. Cakkhuviññāṇassa uppannasamanantarā kāyaviññāṇaṃ na uppajjati, kāyaviññāṇassa uppannasamanantarāpi cakkhuviññāṇaṃ na uppajjati. Sotaviññāṇassa…pe… ghānaviññāṇassa…pe… jivhāviññāṇassa…pe… kāyaviññāṇassa uppannasamanantarā cakkhuviññāṇaṃ na uppajjati, cakkhuviññāṇassa uppannasamanantarāpi kāyaviññāṇaṃ na uppajjati. Kāyaviññāṇassa uppannasamanantarā sotaviññāṇaṃ na uppajjati, sotaviññāṇassa uppannasamanantarāpi kāyaviññāṇaṃ na uppajjati. Kāyaviññāṇassa uppannasamanantarā ghānaviññāṇaṃ na uppajjati, ghānaviññāṇassa uppannasamanantarāpi kāyaviññāṇaṃ na uppajjati. Kāyaviññāṇassa uppannasamanantarā jivhāviññāṇaṃ na uppajjati, jivhāviññāṇassa uppannasamanantarāpi kāyaviññāṇaṃ na uppajjati.



765. 不互相紧接着生起，即眼识的生起并不紧接着耳识的生起，耳识的生起也并不紧接着眼识的生起。眼识的生起并不紧接着鼻识的生起，鼻识的生起也并不紧接着眼识的生起。眼识的生起并不紧接着舌识的生起，舌识的生起也并不紧接着眼识的生起。眼识的生起并不紧接着身识的生起，身识的生起也并不紧接着眼识的生起。耳识的生起...鼻识的生起...舌识的生起...身识的生起也并不紧接着眼识的生起，眼识的生起也并不紧接着身识的生起。身识的生起并不紧接着耳识的生起，耳识的生起也并不紧接着身识的生起。身识的生起并不紧接着鼻识的生起，鼻识的生起也并不紧接着身识的生起。身识的生起并不紧接着舌识的生起，舌识的生起也并不紧接着身识的生起。

766. Pañca viññāṇā anābhogāti pañcannaṃ viññāṇānaṃ natthi āvaṭṭanā vā ābhogo vā samannāhāro vā manasikāro vā.

Pañcahi viññāṇehi na kañci dhammaṃ paṭivijānātīti pañcahi viññāṇehi na kañci dhammaṃ paṭivijānāti.

Aññatra abhinipātamattāti aññatra āpātamattā.

Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na kañci dhammaṃ paṭivijānātīti pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarā manodhātuyāpi na kañci dhammaṃ paṭivijānāti.

Pañcahi viññāṇehi na kañci iriyāpathaṃ kappetīti pañcahi viññāṇehi na kañci iriyāpathaṃ kappeti – gamanaṃ vā ṭhānaṃ vā nisajjaṃ vā seyyaṃ vā.

Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na kañci iriyāpathaṃ kappetīti pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarā manodhātuyāpi na kañci iriyāpathaṃ kappeti – gamanaṃ vā ṭhānaṃ vā nisajjaṃ vā seyyaṃ vā.

Pañcahi viññāṇehi na kāyakammaṃ na vacīkammaṃ paṭṭhapetīti pañcahi viññāṇehi na kāyakammaṃ na vacīkammaṃ paṭṭhapeti.

Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na kāyakammaṃ na vacīkammaṃ paṭṭhapetīti pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarā manodhātuyāpi na kāyakammaṃ na vacīkammaṃ paṭṭhapeti.

Pañcahi viññāṇehi na kusalākusalaṃ dhammaṃ samādiyatīti pañcahi viññāṇehi na kusalākusalaṃ dhammaṃ samādiyati.

Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na kusalākusalaṃ dhammaṃ samādiyatīti pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarā manodhātuyāpi na kusalākusalaṃ dhammaṃ samādiyati.

Pañcahi viññāṇehi na samāpajjati na vuṭṭhātīti pañcahi viññāṇehi na samāpajjati na vuṭṭhāti.

Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na samāpajjati na vuṭṭhātīti pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarā manodhātuyāpi na samāpajjati na vuṭṭhāti.

Pañcahi viññāṇehi na cavati na uppajjatīti pañcahi viññāṇehi na cavati na uppajjati.

Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na cavati na uppajjatīti pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarā manodhātuyāpi na cavati na uppajjati.

Pañcahi viññāṇehi na supati na paṭibujjhati na supinaṃ passatīti pañcahi viññāṇehi na supati na paṭibujjhati na supinaṃ passati.

Pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarāpi na supati na paṭibujjhati na supinaṃ passatīti pañcannaṃ viññāṇānaṃ samanantarā manodhātuyāpi na supati na paṭibujjhati na supinaṃ passati. Evaṃ yāthāvakavatthuvibhāvanā paññā.

Evaṃ ekavidhena ñāṇavatthu.

Ekakaṃ.

2. Dukaniddeso



766. 五识无作用，即五识没有转向、作用、作意、留意。
五识不能了知任何法，即五识不能了知任何法。
除了单纯的冲击，即除了单纯的接触。
五识紧接之后也不能了知任何法，即五识紧接之后的意界也不能了知任何法。
五识不能作任何威仪，即五识不能作任何威仪 - 行、住、坐、卧。
五识紧接之后也不能作任何威仪，即五识紧接之后的意界也不能作任何威仪 - 行、住、坐、卧。
五识不能发起身业语业，即五识不能发起身业语业。
五识紧接之后也不能发起身业语业，即五识紧接之后的意界也不能发起身业语业。
五识不能受持善不善法，即五识不能受持善不善法。
五识紧接之后也不能受持善不善法，即五识紧接之后的意界也不能受持善不善法。
五识不能入定出定，即五识不能入定出定。
五识紧接之后也不能入定出定，即五识紧接之后的意界也不能入定出定。
五识不能死生，即五识不能死生。
五识紧接之后也不能死生，即五识紧接之后的意界也不能死生。
五识不能睡眠觉醒见梦，即五识不能睡眠觉醒见梦。
五识紧接之后也不能睡眠觉醒见梦，即五识紧接之后的意界也不能睡眠觉醒见梦。如是分别诸依处的慧。
如是一种智事。
一法。
2. 二法解说

767. (1) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā lokiyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā lokuttarā paññā.

(2) Sabbāva paññā kenaci viññeyyā, kenaci na viññeyyā.

(3) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā sāsavā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā anāsavā paññā.

(4) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā āsavavippayuttā sāsavā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā āsavavippayuttā anāsavā paññā.

(5) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā saṃyojaniyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā asaṃyojaniyā paññā.

(6) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā saṃyojanavippayuttā saṃyojaniyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā saṃyojanavippayuttā asaṃyojaniyā paññā.

(7) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā ganthaniyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā aganthaniyā paññā.

(8) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā ganthavippayuttā ganthaniyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā ganthavippayuttā aganthaniyā paññā.

(9) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā oghaniyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā anoghaniyā paññā.

(10) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā oghavippayuttā oghaniyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā oghavippayuttā anoghaniyā paññā.

(11) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā yoganiyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā ayoganiyā paññā.

(12) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā yogavippayuttā yoganiyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā yogavippayuttā ayoganiyā paññā.

(13) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā nīvaraṇiyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā anīvaraṇiyā paññā.

(14) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā nīvaraṇavippayuttā nīvaraṇiyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā nīvaraṇavippayuttā anīvaraṇiyā paññā.

(15) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā parāmaṭṭhā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā aparāmaṭṭhā paññā.

(16) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā parāmāsavippayuttā parāmaṭṭhā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā parāmāsavippayuttā aparāmaṭṭhā paññā.

(17) Tīsu bhūmīsu vipāke paññā upādinnā paññā, tīsu bhūmīsu kusale tīsu bhūmīsu kiriyābyākate catūsu maggesu catūsu phalesu paññā anupādinnā paññā.

(18) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā upādāniyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā anupādāniyā paññā.

(19) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā upādānavippayuttā upādāniyā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā upādānavippayuttā anupādāniyā paññā.

(20) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā saṃkilesikā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā asaṃkilesikā paññā.

(21) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā kilesavippayuttā saṃkilesikā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā kilesavippayuttā asaṃkilesikā paññā.

(22) Vitakkasampayuttā paññā savitakkā paññā, vitakkavippayuttā paññā avitakkā paññā.

(23) Vicārasampayuttā paññā savicārā paññā, vicāravippayuttā paññā avicārā paññā.

(24) Pītisampayuttā paññā sappītikā paññā, pītivippayuttā paññā appītikā paññā.

(25) Pītisampayuttā paññā pītisahagatā paññā, pītivippayuttā paññā na pītisahagatā paññā.


767.
(1) 三地中善无记的慧是世间慧，四道四果中的慧是出世间慧。
(2) 一切慧有些可被了知，有些不可被了知。
(3) 三地中善无记的慧是有漏慧，四道四果中的慧是无漏慧。
(4) 三地中善无记的慧是离漏有漏慧，四道四果中的慧是离漏无漏慧。
(5) 三地中善无记的慧是可结慧，四道四果中的慧是不可结慧。
(6) 三地中善无记的慧是离结可结慧，四道四果中的慧是离结不可结慧。
(7) 三地中善无记的慧是可缚慧，四道四果中的慧是不可缚慧。
(8) 三地中善无记的慧是离缚可缚慧，四道四果中的慧是离缚不可缚慧。
(9) 三地中善无记的慧是可暴流慧，四道四果中的慧是不可暴流慧。
(10) 三地中善无记的慧是离暴流可暴流慧，四道四果中的慧是离暴流不可暴流慧。
(11) 三地中善无记的慧是可轭慧，四道四果中的慧是不可轭慧。
(12) 三地中善无记的慧是离轭可轭慧，四道四果中的慧是离轭不可轭慧。
(13) 三地中善无记的慧是可盖慧，四道四果中的慧是不可盖慧。
(14) 三地中善无记的慧是离盖可盖慧，四道四果中的慧是离盖不可盖慧。
(15) 三地中善无记的慧是被执取慧，四道四果中的慧是不被执取慧。
(16) 三地中善无记的慧是离执取被执取慧，四道四果中的慧是离执取不被执取慧。
(17) 三地中异熟的慧是已取慧，三地中善、三地中唯作无记、四道四果中的慧是未取慧。
(18) 三地中善无记的慧是可取慧，四道四果中的慧是不可取慧。
(19) 三地中善无记的慧是离取可取慧，四道四果中的慧是离取不可取慧。
(20) 三地中善无记的慧是可杂染慧，四道四果中的慧是不可杂染慧。
(21) 三地中善无记的慧是离杂染可杂染慧，四道四果中的慧是离杂染不可杂染慧。
(22) 与寻相应的慧是有寻慧，与寻不相应的慧是无寻慧。
(23) 与伺相应的慧是有伺慧，与伺不相应的慧是无伺慧。
(24) 与喜相应的慧是有喜慧，与喜不相应的慧是无喜慧。
(25) 与喜相应的慧是俱喜慧，与喜不相应的慧是不俱喜慧。


(26) Sukhasampayuttā paññā sukhasahagatā paññā, sukhavippayuttā paññā na sukhasahagatā paññā.

(27) Upekkhāsampayuttā paññā upekkhāsahagatā paññā, upekkhāvippayuttā paññā na upekkhāsahagatā paññā.

(28) Kāmāvacarakusalābyākate paññā kāmāvacarā paññā, rūpāvacarā paññā arūpāvacarā paññā, apariyāpannā paññā na kāmāvacarā paññā.

(29) Rūpāvacarakusalābyākate paññā rūpāvacarā paññā, kāmāvacarā paññā arūpāvacarā paññā apariyāpannā paññā na rūpāvacarā paññā.

(30) Arūpāvacarakusalābyākate paññā arūpāvacarā paññā, kāmāvacarā paññā rūpāvacarā paññā apariyāpannā paññā na arūpāvacarā paññā.

(31) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā pariyāpannā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā apariyāpannā paññā.

(32) Catūsu maggesu paññā niyyānikā paññā, tīsu bhūmīsu kusale catūsu bhūmīsu vipāke tīsu bhūmīsu kiriyābyākate paññā aniyyānikā paññā.

(33) Catūsu maggesu paññā niyatā paññā, tīsu bhūmīsu kusale catūsu bhūmīsu vipāke tīsu bhūmīsu kiriyābyākate paññā aniyatā paññā.

(34) Tīsu bhūmīsu kusalābyākate paññā sauttarā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā anuttarā paññā.

(35) Tattha katamā atthajāpikā paññā?

Catūsu bhūmīsu kusale arahato abhiññaṃ uppādentassa samāpattiṃ uppādentassa kiriyābyākate paññā atthajāpikā paññā, catūsu bhūmīsu vipāke arahato uppannāya abhiññāya uppannāya samāpattiyā kiriyābyākate paññā jāpitatthā paññā.

Evaṃ duvidhena ñāṇavatthu.

Dukaṃ.

3. Tikaniddeso

768. (1. Ka) tattha katamā cintāmayā paññā?

Yogavihitesu vā kammāyatanesu yogavihitesu vā sippāyatanesu yogavihitesu vā vijjāṭṭhānesu kammassakataṃ vā saccānulomikaṃ vā rūpaṃ aniccanti vā vedanā…pe… saññā… saṅkhārā… viññāṇaṃ aniccanti vā, yaṃ evarūpiṃ anulomikaṃ khantiṃ diṭṭhiṃ ruciṃ mudiṃ pekkhaṃ dhammanijjhānakkhantiṃ parato assutvā paṭilabhati – ayaṃ vuccati ‘‘cintāmayā paññā’’.

(Kha) tattha katamā sutamayā paññā? Yogavihitesu vā kammāyatanesu yogavihitesu vā sippāyatanesu yogavihitesu vā vijjāṭṭhānesu kammassakataṃ vā saccānulomikaṃ vā rūpaṃ aniccanti vā vedanā…pe… saññā… saṅkhārā… viññāṇaṃ aniccanti vā, yaṃ evarūpiṃ anulomikaṃ khantiṃ diṭṭhiṃ ruciṃ mudiṃ pekkhaṃ dhammanijjhānakkhantiṃ parato sutvā paṭilabhati – ayaṃ vuccati ‘‘sutamayā paññā’’.

(Ga) sabbāpi samāpannassa paññā bhāvanāmayā paññā.

769. (2. Ka) tattha katamā dānamayā paññā? Dānaṃ ārabbha dānādhigaccha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘dānamayā paññā’’.

(Kha) tattha katamā sīlamayā paññā? Sīlaṃ ārabbha sīlādhigaccha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘sīlamayā paññā’’.

(Ga) sabbāpi samāpannassa paññā bhāvanāmayā paññā.

770. (

(26) 与乐相应的慧是俱乐慧，与乐不相应的慧是不俱乐慧。
(27) 与舍相应的慧是俱舍慧，与舍不相应的慧是不俱舍慧。
(28) 欲界善无记的慧是欲界慧，色界慧、无色界慧、不系属慧是非欲界慧。
(29) 色界善无记的慧是色界慧，欲界慧、无色界慧、不系属慧是非色界慧。
(30) 无色界善无记的慧是无色界慧，欲界慧、色界慧、不系属慧是非无色界慧。
(31) 三地中善无记的慧是系属慧，四道四果中的慧是不系属慧。
(32) 四道中的慧是出离慧，三地中善、四地中异熟、三地中唯作无记的慧是不出离慧。
(33) 四道中的慧是决定慧，三地中善、四地中异熟、三地中唯作无记的慧是不决定慧。
(34) 三地中善无记的慧是有上慧，四道四果中的慧是无上慧。
(35) 此中，何谓能生慧？
四地中善、阿罗汉生起神通、生起等至、唯作无记的慧是能生慧，四地中异熟、阿罗汉已生神通、已生等至、唯作无记的慧是已生慧。
如是二种智事。
二法。
3. 三法解说
768. (1. 甲) 此中，何谓思所成慧？
对于修习的业处、修习的工巧处、修习的明处，或业自性、或随顺谛，色无常或受...想...行...识无常，如是随顺的忍、见、喜好、满意、考察、法思择忍，不从他闻而获得 - 这称为"思所成慧"。
(乙) 此中，何谓闻所成慧？
对于修习的业处、修习的工巧处、修习的明处，或业自性、或随顺谛，色无常或受...想...行...识无常，如是随顺的忍、见、喜好、满意、考察、法思择忍，从他闻而获得 - 这称为"闻所成慧"。
(丙) 一切等至者的慧是修所成慧。
769. (2. 甲) 此中，何谓施所成慧？
缘于布施、由布施而得的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"施所成慧"。
(乙) 此中，何谓戒所成慧？
缘于持戒、由持戒而得的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"戒所成慧"。
(丙) 一切等至者的慧是修所成慧。
770. (

3. Ka) tattha katamā adhisīle paññā? Pātimokkhasaṃvaraṃ saṃvarantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘adhisīle paññā’’.

(Kha) tattha katamā adhicitte paññā? Rūpāvacarārūpāvacarasamāpattiṃ samāpajjantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘adhicitte paññā’’.

(Ga) tattha katamā adhipaññāya paññā? Catūsu maggesu catūsu phalesu paññā – ayaṃ vuccati ‘‘adhipaññāya paññā’’.

771. (4. Ka) tattha katamaṃ āyakosallaṃ? ‘‘Ime dhamme manasikaroto anuppannā ceva akusalā dhammā na uppajjanti, uppannā ca akusalā dhammā pahīyanti. Ime vā panime dhamme manasikaroto anuppannā ceva kusalā dhammā uppajjanti, uppannā ca kusalā dhammā bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripūriyā saṃvattantī’’ti – yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘āyakosallaṃ’’.

(Kha) tattha katamaṃ apāyakosallaṃ? ‘‘Ime dhamme manasikaroto anuppannā ceva kusalā dhammā na uppajjanti, uppannā ca kusalā dhammā nirujjhanti. Ime vā panime dhamme manasikaroto anuppannā ceva akusalā dhammā uppajjanti, uppannā ca akusalā dhammā bhiyyobhāvāya vepullāya saṃvattantī’’ti – yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘apāyakosallaṃ’’.

(Ga) sabbāpi tatrupāyā paññā upāyakosallaṃ.

772. (5. Ka) catūsu bhūmīsu vipāke paññā vipākā paññā.

(Kha) catūsu bhūmīsu kusale paññā vipākadhammadhammā paññā.

(Ga) tīsu bhūmīsu kiriyābyākate paññā nevavipākanavipākadhammadhammā paññā.

773. (6. Ka) tīsu bhūmīsu vipāke paññā upādinnupādāniyā paññā.

(Kha) tīsu bhūmīsu kusale tīsu bhūmīsu kiriyābyākate paññā anupādinnupādāniyā paññā.

(Ga) catūsu maggesu catūsu phalesu paññā anupādinnaanupādāniyā paññā.

774. (7. Ka) vitakkavicārasampayuttā paññā savitakkasavicārā paññā.

(Kha) vitakkavippayuttā vicārasampayuttā paññā avitakkavicāramattā paññā.

(Ga) vitakkavicāravippayuttā paññā avitakkaavicārā paññā.

775. (8. Ka) pītisampayuttā paññā pītisahagatā paññā.

(Kha) sukhasampayuttā paññā sukhasahagatā paññā.

(Ga) upekkhāsampayuttā paññā upekkhāsahagatā paññā.

776. (9. Ka) tīsu bhūmīsu kusale paññā ācayagāminī paññā.

(Kha) catūsu maggesu paññā apacayagāminī paññā.

(Ga) catūsu bhūmīsu vipāke tīsu bhūmīsu kiriyābyākate paññā nevācayagāmināpacayagāminī paññā.

777. (10. Ka) catūsu maggesu tīsu phalesu paññā sekkhā paññā.

(Kha) upariṭṭhimā [upariṭṭhime (syā.), upariṭṭhimaṃ (ka.)] arahattaphale paññā asekkhā paññā.

(Ga) tīsu bhūmīsu kusale tīsu bhūmīsu vipāke tīsu bhūmīsu kiriyābyākate paññā nevasekkhanāsekkhā paññā.

778. (11. Ka) kāmāvacarakusalābyākate paññā parittā paññā.

(Kha) rūpāvacarārūpāvacarakusalābyākate paññā mahaggatā paññā.

(Ga) catūsu maggesu catūsu phalesu paññā appamāṇā paññā.

779. (12. Ka) tattha katamā parittārammaṇā paññā? Paritte dhamme ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘parittārammaṇā paññā’’.



770. (3. 甲) 此中，何谓增上戒慧？
守护别解脱律仪时所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"增上戒慧"。
(乙) 此中，何谓增上心慧？
入色界无色界等至时所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"增上心慧"。
(丙) 此中，何谓增上慧慧？
四道四果中的慧 - 这称为"增上慧慧"。
771. (4. 甲) 此中，何谓得善巧？
"作意这些法时,未生的不善法不生起,已生的不善法断除。或者作意这些法时,未生的善法生起,已生的善法增长、广大、修习、圆满" - 对此的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"得善巧"。
(乙) 此中，何谓失善巧？
"作意这些法时,未生的善法不生起,已生的善法灭去。或者作意这些法时,未生的不善法生起,已生的不善法增长、广大" - 对此的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"失善巧"。
(丙) 一切方便慧是方便善巧。
772. (5. 甲) 四地中异熟的慧是异熟慧。
(乙) 四地中善的慧是异熟法法慧。
(丙) 三地中唯作无记的慧是非异熟非异熟法法慧。
773. (6. 甲) 三地中异熟的慧是已取可取慧。
(乙) 三地中善、三地中唯作无记的慧是未取可取慧。
(丙) 四道四果中的慧是未取不可取慧。
774. (7. 甲) 与寻伺相应的慧是有寻有伺慧。
(乙) 离寻与伺相应的慧是无寻唯伺慧。
(丙) 离寻伺的慧是无寻无伺慧。
775. (8. 甲) 与喜相应的慧是俱喜慧。
(乙) 与乐相应的慧是俱乐慧。
(丙) 与舍相应的慧是俱舍慧。
776. (9. 甲) 三地中善的慧是增长慧。
(乙) 四道中的慧是减损慧。
(丙) 四地中异熟、三地中唯作无记的慧是非增长非减损慧。
777. (10. 甲) 四道三果中的慧是有学慧。
(乙) 最上阿罗汉果中的慧是无学慧。
(丙) 三地中善、三地中异熟、三地中唯作无记的慧是非有学非无学慧。
778. (11. 甲) 欲界善无记的慧是有限慧。
(乙) 色界无色界善无记的慧是广大慧。
(丙) 四道四果中的慧是无量慧。
779. (12. 甲) 此中，何谓缘有限慧？
缘于有限法而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘有限慧"。

780. (Kha) tattha katamā mahaggatārammaṇā paññā? Mahaggate dhamme ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘mahaggatārammaṇā paññā’’.

781. (Ga) tattha katamā appamāṇārammaṇā paññā? Appamāṇe dhamme ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘appamāṇārammaṇā paññā’’.

782. (13. Ka) tattha katamā maggārammaṇā paññā? Ariyamaggaṃ ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘maggārammaṇā paññā’’.

(Kha) catūsu maggesu paññā maggahetukā paññā.

783. (Ga) tattha katamā maggādhipatinī paññā? Ariyamaggaṃ adhipatiṃ karitvā yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘maggādhipatinī paññā’’.

784. (14) Catūsu bhūmīsu vipāke paññā siyā uppannā, siyā uppādinī, na vattabbā anuppannāti. Catūsu bhūmīsu kusale tīsu bhūmīsu kiriyābyākate paññā siyā uppannā, siyā anuppannā, na vattabbā uppādinīti.

785. (15) Sabbāva paññā siyā atītā, siyā anāgatā, siyā paccuppannā.

786. (16. Ka) tattha katamā atītārammaṇā paññā? Atīte dhamme ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘atītārammaṇā paññā’’.

787. (Kha) tattha katamā anāgatārammaṇā paññā? Anāgate dhamme ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘anāgatārammaṇā paññā’’.

788. (Ga) tattha katamā paccuppannārammaṇā paññā? Paccuppanne dhamme ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā …pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘paccuppannārammaṇā paññā’’.

789. (17) Sabbāva paññā siyā ajjhattā, siyā bahiddhā, siyā ajjhattabahiddhā.

790. (18. Ka) tattha katamā ajjhattārammaṇā paññā? Ajjhatte dhamme ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘ajjhattārammaṇā paññā’’.

791. (Kha) tattha katamā bahiddhārammaṇā paññā? Bahiddhādhamme ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘bahiddhārammaṇā paññā’’.

792. (Ga) tattha katamā ajjhattabahiddhārammaṇā paññā? Ajjhattabahiddhā dhamme ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘ajjhattabahiddhārammaṇā paññā’’.

Evaṃ tividhena ñāṇavatthu.

Tikaṃ.

4. Catukkaniddeso

793. (

780. (乙) 此中，何谓缘广大慧？
缘于广大法而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘广大慧"。
781. (丙) 此中，何谓缘无量慧？
缘于无量法而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘无量慧"。
782. (13. 甲) 此中，何谓缘道慧？
缘于圣道而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘道慧"。
(乙) 四道中的慧是道因慧。
783. (丙) 此中，何谓道增上慧？
以圣道为增上而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"道增上慧"。
784. (14) 四地中异熟的慧或已生、或当生，不可说未生。四地中善、三地中唯作无记的慧或已生、或未生，不可说当生。
785. (15) 一切慧或过去、或未来、或现在。
786. (16. 甲) 此中，何谓缘过去慧？
缘于过去法而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘过去慧"。
787. (乙) 此中，何谓缘未来慧？
缘于未来法而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘未来慧"。
788. (丙) 此中，何谓缘现在慧？
缘于现在法而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘现在慧"。
789. (17) 一切慧或内、或外、或内外。
790. (18. 甲) 此中，何谓缘内慧？
缘于内法而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘内慧"。
791. (乙) 此中，何谓缘外慧？
缘于外法而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘外慧"。
792. (丙) 此中，何谓缘内外慧？
缘于内外法而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"缘内外慧"。
如是三种智事。
三法。
4. 四法解说
793. (

1. Ka) tattha katamaṃ kammassakatañāṇaṃ? ‘‘Atthi dinnaṃ, atthi yiṭṭhaṃ, atthi hutaṃ, atthi sukatadukkaṭānaṃ kammānaṃ phalaṃ vipāko, atthi ayaṃ loko, atthi paro loko, atthi mātā, atthi pitā, atthi sattā opapātikā, atthi loke samaṇabrāhmaṇā sammaggatā sammāpaṭipannā ye imañca lokaṃ parañca lokaṃ sayaṃ abhiññā sacchikatvā pavedentī’’ti – yā evarūpā paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘kammassakatañāṇaṃ’’. Ṭhapetvā saccānulomikaṃ ñāṇaṃ, sabbāpi sāsavā kusalā paññā kammassakatañāṇaṃ.

(Kha) tattha katamaṃ saccānulomikaṃ ñāṇaṃ? ‘‘Rūpaṃ anicca’’nti vā vedanā…pe… saññā… saṅkhārā… ‘‘viññāṇaṃ anicca’’nti vā yā evarūpī anulomikā khanti diṭṭhi ruci mudi pekkhā dhammanijjhānakkhanti – idaṃ vuccati ‘‘saccānulomikaṃ ñāṇaṃ’’.

(Ga) catūsu maggesu paññā maggasamaṅgissa ñāṇaṃ.

(Gha) catūsu phalesu paññā phalasamaṅgissa ñāṇaṃ.

794. (2) Maggasamaṅgissa ñāṇaṃ dukkhepetaṃ ñāṇaṃ, dukkhasamudayepetaṃ ñāṇaṃ, dukkhanirodhepetaṃ ñāṇaṃ, dukkhanirodhagāminiyā paṭipadāyapetaṃ ñāṇaṃ.

(Ka) tattha katamaṃ dukkhe ñāṇaṃ? Dukkhaṃ ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘dukkhe ñāṇaṃ’’.

(Kha-gha) dukkhasamudayaṃ ārabbha…pe… dukkhanirodhaṃ ārabbha…pe… dukkhanirodhagāminiṃ paṭipadaṃ ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘dukkhanirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇaṃ’’.

795. (3) Kāmāvacarakusalābyākate paññā kāmāvacarā paññā, rūpāvacarakusalābyākate paññā rūpāvacarā paññā, arūpāvacarakusalābyākate paññā arūpāvacarā paññā, catūsu maggesu catūsu phalesu paññā apariyāpannā paññā.

796. (

793. (1. 甲) 此中，何谓业自性智？
"有布施，有供养，有祭祀，有善恶业的果报，有此世，有他世，有母，有父，有化生有情，有世间沙门婆罗门正行正道，以自通智证知此世他世而宣说" - 如是的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"业自性智"。除了随顺谛智，一切有漏善慧是业自性智。
(乙) 此中，何谓随顺谛智？
"色无常"或"受...想...行...识无常"，如是随顺的忍、见、喜好、满意、考察、法思择忍 - 这称为"随顺谛智"。
(丙) 四道中的慧是具道者的智。
(丁) 四果中的慧是具果者的智。
794. (2) 具道者的智是苦智，是苦集智，是苦灭智，是趣苦灭道智。
(甲) 此中，何谓苦智？
缘于苦而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"苦智"。
(乙-丁) 缘于苦集...缘于苦灭...缘于趣苦灭道而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"趣苦灭道智"。
795. (3) 欲界善无记的慧是欲界慧，色界善无记的慧是色界慧，无色界善无记的慧是无色界慧，四道四果中的慧是不系属慧。
796. (

4. Ka) tattha katamaṃ dhamme ñāṇaṃ? Catūsu maggesu catūsu phalesu paññā dhamme ñāṇaṃ.

(Kha) so iminā dhammena ñātena diṭṭhena pattena viditena pariyogāḷhena atītānāgatena nayaṃ neti. ‘‘Ye hi keci atītamaddhānaṃ samaṇā vā brāhmaṇā vā dukkhaṃ abbhaññaṃsu [abbhaññiṃsu (syā.) evamuparipi], dukkhasamudayaṃ abbhaññaṃsu, dukkhanirodhaṃ abbhaññaṃsu, dukkhanirodhagāminiṃ paṭipadaṃ abbhaññaṃsu, imaññeva te dukkhaṃ abbhaññaṃsu, imaññeva te dukkhasamudayaṃ abbhaññaṃsu, imaññeva te dukkhanirodhaṃ abbhaññaṃsu, imaññeva te dukkhanirodhagāminiṃ paṭipadaṃ abbhaññaṃsu. Ye hi keci anāgatamaddhānaṃ samaṇā vā brāhmaṇā vā dukkhaṃ abhijānissanti, dukkhasamudayaṃ abhijānissanti, dukkhanirodhaṃ abhijānissanti, dukkhanirodhagāminiṃ paṭipadaṃ abhijānissanti, imaññeva te dukkhaṃ abhijānissanti, imaññeva te dukkhasamudayaṃ abhijānissanti, imaññeva te dukkhanirodhaṃ abhijānissanti, imaññeva te dukkhanirodhagāminiṃ paṭipadaṃ abhijānissantī’’ti – yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘anvaye ñāṇaṃ’’.

(Ga) tattha katamaṃ pariye ñāṇaṃ? Idha bhikkhu parasattānaṃ parapuggalānaṃ cetasā ceto paricca pajānāti. Sarāgaṃ vā cittaṃ ‘‘sarāgaṃ citta’’nti pajānāti, vītarāgaṃ vā cittaṃ ‘‘vītarāgaṃ citta’’nti pajānāti, sadosaṃ vā cittaṃ ‘‘sadosaṃ citta’’nti pajānāti, vītadosaṃ vā cittaṃ ‘‘vītadosaṃ citta’’nti pajānāti, samohaṃ vā cittaṃ ‘‘samohaṃ citta’’nti pajānāti, vītamohaṃ vā cittaṃ ‘‘vītamohaṃ citta’’nti pajānāti , saṃkhittaṃ vā cittaṃ ‘‘saṃkhittaṃ citta’’nti pajānāti, vikkhittaṃ vā cittaṃ ‘‘vikkhittaṃ citta’’nti pajānāti, mahaggataṃ vā cittaṃ ‘‘mahaggataṃ citta’’nti pajānāti, amahaggataṃ vā cittaṃ ‘‘amahaggataṃ citta’’nti pajānāti, sauttaraṃ vā cittaṃ ‘‘sauttaraṃ citta’’nti pajānāti, anuttaraṃ vā cittaṃ ‘‘anuttaraṃ citta’’nti pajānāti, samāhitaṃ vā cittaṃ ‘‘samāhitaṃ citta’’nti pajānāti, asamāhitaṃ vā cittaṃ ‘‘asamāhitaṃ citta’’nti pajānāti, vimuttaṃ vā cittaṃ ‘‘vimuttaṃ citta’’nti pajānāti, avimuttaṃ vā cittaṃ ‘‘avimuttaṃ citta’’nti pajānātīti – yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘pariye ñāṇaṃ’’.

(Gha) ṭhapetvā dhamme ñāṇaṃ anvaye ñāṇaṃ pariye ñāṇaṃ, avasesā paññā sammutiñāṇaṃ.

797. (5. Ka) tattha katamā paññā ācayāya no apacayāya? Kāmāvacarakusale paññā ācayāya no apacayāya.

(Kha) catūsu maggesu paññā apacayāya no ācayāya.

(Ga) rūpāvacarārūpāvacarakusale paññā ācayāya ceva apacayāya ca.

(Gha) avasesā paññā neva ācayāya no apacayāya.

798. (6. Ka) tattha katamā paññā nibbidāya no paṭivedhāya? Yāya paññāya kāmesu vītarāgo hoti, na ca abhiññāyo paṭivijjhati na ca saccāni – ayaṃ vuccati ‘‘paññā nibbidāya no paṭivedhāya’’.

(Kha) sveva paññāya kāmesu vītarāgo samāno abhiññāyo paṭivijjhati na ca saccāni – ayaṃ vuccati ‘‘paññā paṭivedhāya no nibbidāya’’.

(Ga) catūsu maggesu paññā nibbidāya ceva paṭivedhāya ca.

(Gha) avasesā paññā neva nibbidāya no paṭivedhāya.

799. (

794. (4. 甲) 此中，何谓法智？
四道中的慧是法智。
(乙) 以此法为依，所知、所见、所获得、所了解、所坚固、所知的过去未来之法，"那些在过去的沙门或婆罗门，了解苦、了解苦集、了解苦灭、了解趣苦灭道，正是他们了解这一切苦，了解这一切苦集，了解这一切苦灭，了解这一切趣苦灭道。" "那些在未来的沙门或婆罗门，将了解苦、了解苦集、了解苦灭、了解趣苦灭道，正是他们了解这一切苦，了解这一切苦集，了解这一切苦灭，了解这一切趣苦灭道。" - 如此的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"因缘智"。
(丙) 此中，何谓分析智？
在此，僧人以心识别他人、他人之心。识别有贪心的心为"有贪心的心"，识别无贪心的心为"无贪心的心"，识别有恼心的心为"有恼心的心"，识别无恼心的心为"无恼心的心"，识别有痴心的心为"有痴心的心"，识别无痴心的心为"无痴心的心"，识别有聚集的心为"有聚集的心"，识别有散乱的心为"有散乱的心"，识别有高尚的心为"有高尚的心"，识别无高尚的心为"无高尚的心"，识别有超越的心为"有超越的心"，识别无超越的心为"无超越的心"，识别有定的心为"有定的心"，识别无定的心为"无定的心"，识别有解脱的心为"有解脱的心"，识别无解脱的心为"无解脱的心" - 如此的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"分析智"。
(丁) 除去法智、因缘智、分析智，其余的慧是世俗智。
797. (5. 甲) 此中，何谓增上而非减损的慧？
欲界善法的慧是增上而非减损的慧。
(乙) 四道中的慧是减损而非增上的慧。
(丙) 色界与无色界的善法慧是增上也减损的慧。
(丁) 其余的慧既不是增上也不是减损的慧。
798. (6. 甲) 此中，何谓厌离而非证悟的慧？
以此慧对欲界无贪欲，而不证悟的慧和真实的法 - 这称为"厌离而非证悟的慧"。
(乙) 同样以此慧对欲界无贪欲，而有证悟的慧和真实的法 - 这称为"证悟而非厌离的慧"。
(丙) 四道中的慧是厌离也证悟的慧。
(丁) 其余的慧既不是厌离也不是证悟的慧。
799. (

7. Ka) tattha katamā hānabhāginī paññā? Paṭhamassa jhānassa lābhiṃ kāmasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti hānabhāginī paññā.

(Kha) tadanudhammatā sati santiṭṭhati ṭhitibhāginī paññā.

(Ga) avitakkasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti visesabhāginī paññā.

(Gha) nibbidāsahagatā saññāmanasikārā samudācaranti virāgūpasañhitā nibbedhabhāginī paññā. Dutiyassa jhānassa lābhiṃ vitakkasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti hānabhāginī paññā. Tadanudhammatā sati santiṭṭhati ṭhitibhāginī paññā. Upekkhāsahagatā saññāmanasikārā samudācaranti visesabhāginī paññā. Nibbidāsahagatā saññāmanasikārā samudācaranti virāgūpasañhitā nibbedhabhāginī paññā. Tatiyassa jhānassa lābhiṃ pītisukhasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti hānabhāginī paññā. Tadanudhammatā sati santiṭṭhati ṭhitibhāginī paññā. Adukkhamasukhasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti visesabhāginī paññā. Nibbidāsahagatā saññāmanasikārā samudācaranti virāgūpasañhitā nibbedhabhāginī paññā. Catutthassa jhānassa lābhiṃ upekkhāsahagatā saññāmanasikārā samudācaranti hānabhāginī paññā. Tadanudhammatā sati santiṭṭhati ṭhitibhāginī paññā. Ākāsānañcāyatanasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti visesabhāginī paññā. Nibbidāsahagatā saññāmanasikārā samudācaranti virāgūpasañhitā nibbedhabhāginī paññā. Ākāsānañcāyatanassa lābhiṃ rūpasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti hānabhāginī paññā. Tadanudhammatā sati santiṭṭhati ṭhitibhāginī paññā. Viññāṇañcāyatanasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti visesabhāginī paññā. Nibbidāsahagatā saññāmanasikārā samudācaranti virāgūpasañhitā nibbedhabhāginī paññā. Viññāṇañcāyatanassa lābhiṃ ākāsānañcāyatanasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti hānabhāginī paññā. Tadanudhammatā sati santiṭṭhati ṭhitibhāginī paññā. Ākiñcaññāyatanasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti visesabhāginī paññā. Nibbidāsahagatā saññāmanasikārā samudācaranti virāgūpasañhitā nibbedhabhāginī paññā. Ākiñcaññāyatanassa lābhiṃ viññāṇañcāyatanasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti hānabhāginī paññā. Tadanudhammatā sati santiṭṭhati ṭhitibhāginī paññā. Nevasaññānāsaññāyatanasahagatā saññāmanasikārā samudācaranti visesabhāginī paññā. Nibbidāsahagatā saññāmanasikārā samudācaranti virāgūpasañhitā nibbedhabhāginī paññā.

800. (8) Tattha katamā catasso paṭisambhidā? Atthapaṭisambhidā, dhammapaṭisambhidā, niruttipaṭisambhidā, paṭibhānapaṭisambhidā. Atthe ñāṇaṃ atthapaṭisambhidā, dhamme ñāṇaṃ dhammapaṭisambhidā, tatra dhammaniruttābhilāpe ñāṇaṃ niruttipaṭisambhidā, ñāṇesu ñāṇaṃ paṭibhānapaṭisambhidā . Imā catasso paṭisambhidā.



799. (7. 甲) 此中，何谓退分慧？
对于获得初禅者，与欲相应的想和作意生起，这是退分慧。
(乙) 随顺于此的念安住，这是住分慧。
(丙) 与无寻相应的想和作意生起，这是胜进分慧。
(丁) 与厌离相应的想和作意生起，与离欲相应的是抉择分慧。对于获得第二禅者，与寻相应的想和作意生起，这是退分慧。随顺于此的念安住，这是住分慧。与舍相应的想和作意生起，这是胜进分慧。与厌离相应的想和作意生起，与离欲相应的是抉择分慧。对于获得第三禅者，与喜乐相应的想和作意生起，这是退分慧。随顺于此的念安住，这是住分慧。与不苦不乐相应的想和作意生起，这是胜进分慧。与厌离相应的想和作意生起，与离欲相应的是抉择分慧。对于获得第四禅者，与舍相应的想和作意生起，这是退分慧。随顺于此的念安住，这是住分慧。与空无边处相应的想和作意生起，这是胜进分慧。与厌离相应的想和作意生起，与离欲相应的是抉择分慧。对于获得空无边处者，与色相应的想和作意生起，这是退分慧。随顺于此的念安住，这是住分慧。与识无边处相应的想和作意生起，这是胜进分慧。与厌离相应的想和作意生起，与离欲相应的是抉择分慧。对于获得识无边处者，与空无边处相应的想和作意生起，这是退分慧。随顺于此的念安住，这是住分慧。与无所有处相应的想和作意生起，这是胜进分慧。与厌离相应的想和作意生起，与离欲相应的是抉择分慧。对于获得无所有处者，与识无边处相应的想和作意生起，这是退分慧。随顺于此的念安住，这是住分慧。与非想非非想处相应的想和作意生起，这是胜进分慧。与厌离相应的想和作意生起，与离欲相应的是抉择分慧。
800. (8) 此中，何谓四无碍解？
义无碍解、法无碍解、词无碍解、辩无碍解。对义的智是义无碍解，对法的智是法无碍解，对彼法词语表达的智是词无碍解，对诸智的智是辩无碍解。这是四无碍解。

801. (9) Tattha katamā catasso paṭipadā? Dukkhapaṭipadā dandhābhiññā paññā, dukkhapaṭipadā khippābhiññā paññā, sukhapaṭipadā dandhābhiññā paññā, sukhapaṭipadā khippābhiññā paññā.

(Ka) tattha katamā dukkhapaṭipadā dandhābhiññā paññā? Kicchena kasirena samādhiṃ uppādentassa dandhaṃ taṇṭhānaṃ abhijānantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘dukkhapaṭipadā dandhābhiññā paññā’’.

(Kha) tattha katamā dukkhapaṭipadā khippābhiññā paññā? Kicchena kasirena samādhiṃ uppādentassa khippaṃ taṇṭhānaṃ abhijānantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘dukkhapaṭipadā khippābhiññā paññā’’.

(Ga) tattha katamā sukhapaṭipadā dandhābhiññā paññā? Akicchena akasirena samādhiṃ uppādentassa dandhaṃ taṇṭhānaṃ abhijānantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘sukhapaṭipadā dandhābhiññā paññā’’.

(Gha) tattha katamā sukhapaṭipadā khippābhiññā paññā? Akicchena akasirena samādhiṃ uppādentassa khippaṃ taṇṭhānaṃ abhijānantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘sukhapaṭipadā khippābhiññā paññā’’. Imā catasso paṭipadā.

802. (10) Tattha katamāni cattāri ārammaṇāni? Parittā parittārammaṇā paññā, parittā appamāṇārammaṇā paññā, appamāṇā parittārammaṇā paññā, appamāṇā appamāṇārammaṇā paññā.

(Ka) tattha katamā parittā parittārammaṇā paññā? Samādhissa na nikāmalābhissa ārammaṇaṃ thokaṃ pharantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘parittā parittārammaṇā paññā’’.

(Kha) tattha katamā parittā appamāṇārammaṇā paññā? Samādhissa na nikāmalābhissa ārammaṇaṃ vipulaṃ pharantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘parittā appamāṇārammaṇā paññā’’.

(Ga) tattha katamā appamāṇā parittārammaṇā paññā? Samādhissa nikāmalābhissa ārammaṇaṃ thokaṃ pharantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘appamāṇā parittārammaṇā paññā’’.

(Gha) tattha katamā appamāṇā appamāṇārammaṇā paññā? Samādhissa nikāmalābhissa ārammaṇaṃ vipulaṃ pharantassa yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – ayaṃ vuccati ‘‘appamāṇā appamāṇārammaṇā paññā’’. Imāni cattāri ārammaṇāni.

(11) Maggasamaṅgissa ñāṇaṃ jarāmaraṇepetaṃ ñāṇaṃ, jarāmaraṇasamudayepetaṃ ñāṇaṃ, jarāmaraṇanirodhepetaṃ ñāṇaṃ, jarāmaraṇanirodhagāminiyā paṭipadāyapetaṃ ñāṇaṃ.

(Ka) tattha katamaṃ jarāmaraṇe ñāṇaṃ? Jarāmaraṇaṃ ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘jarāmaraṇe ñāṇaṃ’’.

(Kha-gha) jarāmaraṇasamudayaṃ ārabbha…pe… jarāmaraṇanirodhaṃ ārabbha…pe… jarāmaraṇanirodhagāminiṃ paṭipadaṃ ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘jarāmaraṇanirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇaṃ’’.



801. (9) 此中，何谓四种行道？
苦迟通慧、苦速通慧、乐迟通慧、乐速通慧。
(甲) 此中，何谓苦迟通慧？
艰难困苦地生起定，缓慢地证知诸法，所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"苦迟通慧"。
(乙) 此中，何谓苦速通慧？
艰难困苦地生起定，迅速地证知诸法，所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"苦速通慧"。
(丙) 此中，何谓乐迟通慧？
不艰难不困苦地生起定，缓慢地证知诸法，所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"乐迟通慧"。
(丁) 此中，何谓乐速通慧？
不艰难不困苦地生起定，迅速地证知诸法，所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"乐速通慧"。
这是四种行道。
802. (10) 此中，何谓四种所缘？
有限缘有限慧、有限缘无量慧、无量缘有限慧、无量缘无量慧。
(甲) 此中，何谓有限缘有限慧？
不如意获得定，所缘少分遍满，所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"有限缘有限慧"。
(乙) 此中，何谓有限缘无量慧？
不如意获得定，所缘广大遍满，所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"有限缘无量慧"。
(丙) 此中，何谓无量缘有限慧？
如意获得定，所缘少分遍满，所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"无量缘有限慧"。
(丁) 此中，何谓无量缘无量慧？
如意获得定，所缘广大遍满，所生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"无量缘无量慧"。
这是四种所缘。
(11) 具道者的智是老死智，是老死集智，是老死灭智，是趣老死灭道智。
(甲) 此中，何谓老死智？
缘于老死而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"老死智"。
(乙-丁) 缘于老死集...缘于老死灭...缘于趣老死灭道而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"趣老死灭道智"。

803. (12-21) Dhammasamaṅgissa ñāṇaṃ jātiyāpetaṃ ñāṇaṃ…pe… bhavepetaṃ ñāṇaṃ…pe… upādānepetaṃ ñāṇaṃ…pe… taṇhāyapetaṃ ñāṇaṃ…pe… vedanāyapetaṃ ñāṇaṃ…pe… phassepetaṃ ñāṇaṃ…pe… saḷāyatanepetaṃ ñāṇaṃ…pe… nāmarūpepetaṃ ñāṇaṃ…pe… viññāṇepetaṃ ñāṇaṃ…pe… saṅkhāresupetaṃ ñāṇaṃ, saṅkhārasamudayepetaṃ ñāṇaṃ, saṅkhāranirodhepetaṃ ñāṇaṃ, saṅkhāranirodhagāminiyā paṭipadāyapetaṃ ñāṇaṃ.

Tattha katamaṃ saṅkhāresu ñāṇaṃ? Saṅkhāre ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘saṅkhāresu ñāṇaṃ’’.

Saṅkhārasamudayaṃ ārabbha…pe… saṅkhāranirodhaṃ ārabbha…pe… saṅkhāranirodhagāminiṃ paṭipadaṃ ārabbha yā uppajjati paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ vuccati ‘‘saṅkhāranirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇaṃ. Evaṃ catubbidhena ñāṇavatthu.

Catukkaṃ.

5. Pañcakaniddeso

804. (1) Tattha katamo pañcaṅgiko sammāsamādhi? Pītipharaṇatā, sukhapharaṇatā, cetopharaṇatā, ālokapharaṇatā, paccavekkhaṇānimittaṃ. Dvīsu jhānesu paññā pītipharaṇatā. Tīsu jhānesu paññā sukhapharaṇatā. Paracitte ñāṇaṃ cetopharaṇatā. Dibbacakkhu ālokapharaṇatā. Tamhā tamhā samādhimhā vuṭṭhitassa paccavekkhaṇāñāṇaṃ paccavekkhaṇānimittaṃ. Ayaṃ vuccati pañcaṅgiko sammāsamādhi.

(2) Tattha katamo pañcañāṇiko sammāsamādhi? ‘‘Ayaṃ samādhi paccuppannasukho ceva āyatiñca sukhavipāko’’ti paccattaññeva ñāṇaṃ uppajjati. ‘‘Ayaṃ samādhi ariyo nirāmiso’’ti paccattaññeva ñāṇaṃ uppajjati. ‘‘Ayaṃ samādhi akāpurisasevito’’ti paccattaññeva ñāṇaṃ uppajjati. ‘‘Ayaṃ samādhi santo paṇīto paṭippassaddhaladdho ekodibhāvādhigato na sasaṅkhāraniggayhavāritagato’’ti paccattaññeva ñāṇaṃ uppajjati. So kho panāhaṃ imaṃ samādhiṃ sato samāpajjāmi sato vuṭṭhahāmī’’ti paccattaññeva ñāṇaṃ uppajjati. Ayaṃ pañcañāṇiko sammāsamādhi. Evaṃ pañcavidhena ñāṇavatthu.

Pañcakaṃ.

6. Chakkaniddeso

805. Tattha katamā chasu abhiññāsu paññā? Iddhividhe ñāṇaṃ, sotadhātuvisuddhiyā ñāṇaṃ, paracitte ñāṇaṃ, pubbenivāsānussatiyā ñāṇaṃ, sattānaṃ cutūpapāte ñāṇaṃ, āsavānaṃ khaye ñāṇaṃ – imā chasu abhiññāsu paññā. Evaṃ chabbidhena ñāṇavatthu.

Chakkaṃ.

7. Sattakaniddeso



803. (12-21) 具法者的智是生智...有智...取智...爱智...受智...触智...六处智...名色智...识智...行智、行集智、行灭智、趣行灭道智。
此中，何谓行智？
缘于诸行而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"行智"。
缘于行集...缘于行灭...缘于趣行灭道而生起的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这称为"趣行灭道智"。如是四种智事。
四法。
5. 五法解说
804. (1) 此中，何谓五支正定？
遍满喜、遍满乐、遍满心、遍满光明、省察相。二禅中的慧是遍满喜。三禅中的慧是遍满乐。他心智是遍满心。天眼是遍满光明。从各种定出定后的省察智是省察相。这称为五支正定。
(2) 此中，何谓五智正定？
"此定现在乐，未来有乐报"，如是自身生起智。"此定是圣者所有、无染"，如是自身生起智。"此定非恶人所修"，如是自身生起智。"此定寂静、殊胜、寂止所得、一境性成就、非有行抑制所成"，如是自身生起智。"我正念入此定，正念出此定"，如是自身生起智。这是五智正定。如是五种智事。
五法。
6. 六法解说
805. 此中，何谓六神通中的慧？
神变智、天耳界清净智、他心智、宿住随念智、有情死生智、漏尽智 - 这是六神通中的慧。如是六种智事。
六法。
7. 七法解说

806. Tattha katamāni sattasattati ñāṇavatthūni? Jātipaccayā jarāmaraṇanti ñāṇaṃ, asati jātiyā natthi jarāmaraṇanti ñāṇaṃ, atītampi addhānaṃ jātipaccayā jarāmaraṇanti ñāṇaṃ, asati jātiyā natthi jarāmaraṇanti ñāṇaṃ, anāgatampi addhānaṃ jātipaccayā jarāmaraṇanti ñāṇaṃ, asati jātiyā natthi jarāmaraṇanti ñāṇaṃ. Yampissa taṃ dhammaṭṭhitiñāṇaṃ tampi khayadhammaṃ vayadhammaṃ virāgadhammaṃ nirodhadhammanti ñāṇaṃ; bhavapaccayā jātīti ñāṇaṃ…pe… upādānapaccayā bhavoti ñāṇaṃ…pe… taṇhāpaccayā upādānanti ñāṇaṃ…pe… vedanāpaccayā taṇhāti ñāṇaṃ…pe… phassapaccayā vedanāti ñāṇaṃ…pe… saḷāyatanapaccayā phassoti ñāṇaṃ…pe… nāmarūpapaccayā saḷāyatananti ñāṇaṃ…pe… viññāṇapaccayā nāmarūpanti ñāṇaṃ…pe… saṅkhārapaccayā viññāṇanti ñāṇaṃ…pe… avijjāpaccayā saṅkhārāti ñāṇaṃ, asati avijjāya natthi saṅkhārāti ñāṇaṃ, atītampi addhānaṃ avijjāpaccayā saṅkhārāti ñāṇaṃ, asati avijjāya natthi saṅkhārāti ñāṇaṃ, anāgatampi addhānaṃ avijjāpaccayā saṅkhārāti ñāṇaṃ, asati avijjāya natthi saṅkhārāti ñāṇaṃ. Yampissa taṃ dhammaṭṭhitiñāṇaṃ tampi khayadhammaṃ vayadhammaṃ virāgadhammaṃ nirodhadhammanti ñāṇaṃ. Imāni sattasattati ñāṇavatthūni. Evaṃ sattavidhena ñāṇavatthu.

Sattakaṃ.

8. Aṭṭhakaniddeso

807. Tattha katamā catūsu maggesu catūsu phalesu paññā? Sotāpattimagge paññā, sotāpattiphale paññā , sakadāgāmimagge paññā, sakadāgāmiphale paññā, anāgāmimagge paññā, anāgāmiphale paññā, arahattamagge paññā, arahattaphale paññā – imā catūsu maggesu catūsu phalesu paññā. Evaṃ aṭṭhavidhena ñāṇavatthu.

Aṭṭhakaṃ.

9. Navakaniddeso

808. Tattha katamā navasu anupubbavihārasamāpattīsu paññā? Paṭhamajjhānasamāpattiyā paññā, dutiyajjhānasamāpattiyā paññā, tatiyajjhānasamāpattiyā paññā, catutthajjhānasamāpattiyā paññā, ākāsānañcāyatanasamāpattiyā paññā, viññāṇañcāyatanasamāpattiyā paññā, ākiñcaññāyatanasamāpattiyā paññā, nevasaññānāsaññāyatanasamāpattiyā paññā, saññāvedayitanirodhasamāpattiyā vuṭṭhitassa paccavekkhaṇāñāṇaṃ – imā navasu anupubbavihārasamāpattīsu paññā. Evaṃ navavidhena ñāṇavatthu.

Navakaṃ.

10. Dasakaniddeso



806. 此中，何谓七十七智事？
"生缘老死"的智，"无生则无老死"的智，"过去世生缘老死"的智，"无生则无老死"的智，"未来世生缘老死"的智，"无生则无老死"的智。那法住智也是坏法、灭法、离贪法、灭法的智；"有缘生"的智......"取缘有"的智......"爱缘取"的智......"受缘爱"的智......"触缘受"的智......"六处缘触"的智......"名色缘六处"的智......"识缘名色"的智......"行缘识"的智......"无明缘行"的智，"无无明则无行"的智，"过去世无明缘行"的智，"无无明则无行"的智，"未来世无明缘行"的智，"无无明则无行"的智。那法住智也是坏法、灭法、离贪法、灭法的智。这是七十七智事。如是七种智事。
七法。
8. 八法解说
807. 此中，何谓四道四果中的慧？
预流道慧、预流果慧、一来道慧、一来果慧、不还道慧、不还果慧、阿罗汉道慧、阿罗汉果慧 - 这是四道四果中的慧。如是八种智事。
八法。
9. 九法解说
808. 此中，何谓九次第住等至中的慧？
初禅等至慧、第二禅等至慧、第三禅等至慧、第四禅等至慧、空无边处等至慧、识无边处等至慧、无所有处等至慧、非想非非想处等至慧、从想受灭等至出定后的省察智 - 这是九次第住等至中的慧。如是九种智事。
九法。
10. 十法解说

809. (1) Tattha katamaṃ tathāgatassa ṭhānañca ṭhānato aṭṭhānañca aṭṭhānato yathābhūtaṃ ñāṇaṃ? Idha tathāgato ‘‘aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ diṭṭhisampanno puggalo kañci saṅkhāraṃ niccato upagaccheyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ puthujjano kañci saṅkhāraṃ niccato upagaccheyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ diṭṭhisampanno puggalo kañci saṅkhāraṃ sukhato upagaccheyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ puthujjano kañci saṅkhāraṃ sukhato upagaccheyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ diṭṭhisampanno puggalo kañci dhammaṃ atthato upagaccheyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ puthujjano kañci dhammaṃ atthato upagaccheyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ diṭṭhisampanno puggalo mātaraṃ jīvitā voropeyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ puthujjano mātaraṃ jīvitā voropeyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti.

Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ diṭṭhisampanno puggalo pitaraṃ jīvitā voropeyya…pe… arahantaṃ jīvitā voropeyya…pe… paduṭṭhena cittena tathāgatassa lohitaṃ uppādeyya…pe… saṅghaṃ bhindeyya…pe… aññaṃ satthāraṃ uddiseyya…pe… aṭṭhamaṃ bhavaṃ nibbatteyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ puthujjano aṭṭhamaṃ bhavaṃ nibbatteyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti.

‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ ekissā lokadhātuyā dve arahanto sammāsambuddhā apubbaṃ acarimaṃ uppajjeyyuṃ, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ ekissā lokadhātuyā eko arahaṃ sammāsambuddho uppajjeyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ ekissā lokadhātuyā dve rājāno cakkavattī [cakkavatti (sī. syā.)] apubbaṃ acarimaṃ uppajjeyyuṃ, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ ekissā lokadhātuyā eko rājā cakkavattī uppajjeyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti.

‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ itthī arahaṃ assa sammāsambuddho, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ puriso arahaṃ assa sammāsambuddho, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ itthī rājā assa cakkavattī, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ puriso rājā assa cakkavattī, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ itthī sakkattaṃ kareyya, mārattaṃ kareyya, brahmattaṃ kareyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ puriso sakkattaṃ kareyya, mārattaṃ kareyya, brahmattaṃ kareyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti.


809. (1) 此中，何谓如来对处非处如实知见？
在此，如来了知："具足正见的人认为任何行是常，这是不可能的，无有是处。"了知："凡夫认为某行是常，这是可能的，有是处。"了知："具足正见的人认为任何行是乐，这是不可能的，无有是处。"了知："凡夫认为某行是乐，这是可能的，有是处。"了知："具足正见的人认为任何法是我，这是不可能的，无有是处。"了知："凡夫认为某法是我，这是可能的，有是处。"了知："具足正见的人杀母，这是不可能的，无有是处。"了知："凡夫杀母，这是可能的，有是处。"
了知："具足正见的人杀父...杀阿罗汉...恶意出如来血...破和合僧...另认师尊...投生第八有，这是不可能的，无有是处。"了知："凡夫投生第八有，这是可能的，有是处。"
了知："在一世界中同时有两位阿罗汉正等正觉者出现，这是不可能的，无有是处。"了知："在一世界中有一位阿罗汉正等正觉者出现，这是可能的，有是处。"了知："在一世界中同时有两位转轮圣王出现，这是不可能的，无有是处。"了知："在一世界中有一位转轮圣王出现，这是可能的，有是处。"
了知："女人成为阿罗汉正等正觉者，这是不可能的，无有是处。"了知："男人成为阿罗汉正等正觉者，这是可能的，有是处。"了知："女人成为转轮圣王，这是不可能的，无有是处。"了知："男人成为转轮圣王，这是可能的，有是处。"了知："女人成为帝释天、魔王、梵天，这是不可能的，无有是处。"了知："男人成为帝释天、魔王、梵天，这是可能的，有是处。"


‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ kāyaduccaritassa iṭṭho kanto manāpo vipāko nibbatteyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ kāyaduccaritassa aniṭṭho akanto amanāpo vipāko nibbatteyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ vacīduccaritassa…pe… yaṃ manoduccaritassa iṭṭho kanto manāpo vipāko nibbatteyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ vacīduccaritassa…pe… yaṃ manoduccaritassa aniṭṭho akanto amanāpo vipāko nibbatteyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti.

‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ kāyasucaritassa aniṭṭho akanto amanāpo vipāko nibbatteyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ kāyasucaritassa iṭṭho kanto manāpo vipāko nibbatteyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ vacīsucaritassa…pe… yaṃ manosucaritassa aniṭṭho akanto amanāpo vipāko nibbatteyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ vacīsucaritassa…pe… yaṃ manosucaritassa iṭṭho kanto manāpo vipāko nibbatteyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti.

‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ kāyaduccaritasamaṅgī tannidānaṃ tappaccayā kāyassa bhedā paraṃ maraṇā sugatiṃ saggaṃ lokaṃ upapajjeyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ kāyaduccaritasamaṅgī tannidānaṃ tappaccayā kāyassa bhedā paraṃ maraṇā apāyaṃ duggatiṃ vinipātaṃ nirayaṃ upapajjeyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ vacīduccaritasamaṅgī…pe… yaṃ manoduccaritasamaṅgī tannidānaṃ tappaccayā kāyassa bhedā paraṃ maraṇā sugatiṃ saggaṃ lokaṃ upapajjeyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ vacīduccaritasamaṅgī…pe… yaṃ manoduccaritasamaṅgī tannidānaṃ tappaccayā kāyassa bhedā paraṃ maraṇā apāyaṃ duggatiṃ vinipātaṃ nirayaṃ upapajjeyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti.

‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ kāyasucaritasamaṅgī tannidānaṃ tappaccayā kāyassa bhedā paraṃ maraṇā apāyaṃ duggatiṃ vinipātaṃ nirayaṃ upapajjeyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ kāyasucaritasamaṅgī tannidānaṃ tappaccayā kāyassa bhedā paraṃ maraṇā sugatiṃ saggaṃ lokaṃ upapajjeyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Aṭṭhānametaṃ anavakāso yaṃ vacīsucaritasamaṅgī…pe… yaṃ manosucaritasamaṅgī tannidānaṃ tappaccayā kāyassa bhedā paraṃ maraṇā apāyaṃ duggatiṃ vinipātaṃ nirayaṃ upapajjeyya, netaṃ ṭhānaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ṭhānañca kho etaṃ vijjati yaṃ vacīsucaritasamaṅgī …pe… yaṃ manosucaritasamaṅgī tannidānaṃ tappaccayā kāyassa bhedā paraṃ maraṇā sugatiṃ saggaṃ lokaṃ upapajjeyya, ṭhānametaṃ vijjatī’’ti pajānāti. ‘‘Ye ye dhammā yesaṃ yesaṃ dhammānaṃ hetū paccayā upādāya taṃ taṃ ṭhānaṃ, ye ye dhammā yesaṃ yesaṃ dhammānaṃ na hetū appaccayā upādāya taṃ taṃ aṭṭhāna’’nti. Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa ṭhānañca ṭhānato aṭṭhānañca aṭṭhānato yathābhūtaṃ ñāṇaṃ.



了知："身恶行产生可意、可爱、可乐的果报，这是不可能的，无有是处。"了知："身恶行产生不可意、不可爱、不可乐的果报，这是可能的，有是处。"了知："语恶行...意恶行产生可意、可爱、可乐的果报，这是不可能的，无有是处。"了知："语恶行...意恶行产生不可意、不可爱、不可乐的果报，这是可能的，有是处。"
了知："身善行产生不可意、不可爱、不可乐的果报，这是不可能的，无有是处。"了知："身善行产生可意、可爱、可乐的果报，这是可能的，有是处。"了知："语善行...意善行产生不可意、不可爱、不可乐的果报，这是不可能的，无有是处。"了知："语善行...意善行产生可意、可爱、可乐的果报，这是可能的，有是处。"
了知："具身恶行者以此为因、以此为缘，身坏命终后生善趣天界，这是不可能的，无有是处。"了知："具身恶行者以此为因、以此为缘，身坏命终后生恶趣、堕处、地狱，这是可能的，有是处。"了知："具语恶行者...具意恶行者以此为因、以此为缘，身坏命终后生善趣天界，这是不可能的，无有是处。"了知："具语恶行者...具意恶行者以此为因、以此为缘，身坏命终后生恶趣、堕处、地狱，这是可能的，有是处。"
了知："具身善行者以此为因、以此为缘，身坏命终后生恶趣、堕处、地狱，这是不可能的，无有是处。"了知："具身善行者以此为因、以此为缘，身坏命终后生善趣天界，这是可能的，有是处。"了知："具语善行者...具意善行者以此为因、以此为缘，身坏命终后生恶趣、堕处、地狱，这是不可能的，无有是处。"了知："具语善行者...具意善行者以此为因、以此为缘，身坏命终后生善趣天界，这是可能的，有是处。"了知："诸法是诸法的因缘，此是处；诸法非诸法的因缘，此是非处。"如此的慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来对处非处如实知见。

810. (2) Tattha katamaṃ tathāgatassa atītānāgatapaccuppannānaṃ kammasamādānānaṃ ṭhānaso hetuso vipākaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ? Idha tathāgato pajānāti – ‘‘atthekaccāni pāpakāni kammasamādānāni gatisampattipaṭibāḷhāni na vipaccanti. Atthekaccāni pāpakāni kammasamādānāni upadhisampattipaṭibāḷhāni na vipaccanti. Atthekaccāni pāpakāni kammasamādānāni kālasampattipaṭibāḷhāni na vipaccanti. Atthekaccāni pāpakāni kammasamādānāni payogasampattipaṭibāḷhāni na vipaccanti.

‘‘Atthekaccāni pāpakāni kammasamādānāni gativipattiṃ āgamma vipaccanti. Atthekaccāni pāpakāni kammasamādānāni upadhivipattiṃ āgamma vipaccanti. Atthekaccāni pāpakāni kammasamādānāni kālavipattiṃ āgamma vipaccanti. Atthekaccāni pāpakāni kammasamādānāni payogavipattiṃ āgamma vipaccanti.

‘‘Atthekaccāni kalyāṇāni kammasamādānāni gativipattipaṭibāḷhāni na vipaccanti. Atthekaccāni kalyāṇāni kammasamādānāni upadhivipattipaṭibāḷhāni na vipaccanti. Atthekaccāni kalyāṇāni kammasamādānāni kālavipattipaṭibāḷhāni na vipaccanti. Atthekaccāni kalyāṇāni kammasamādānāni payogavipattipaṭibāḷhāni na vipaccanti.

‘‘Atthekaccāni kalyāṇāni kammasamādānāni gatisampattiṃ āgamma vipaccanti. Atthekaccāni kalyāṇāni kammasamādānāni upadhisampattiṃ āgamma vipaccanti. Atthekaccāni kalyāṇāni kammasamādānāni kālasampattiṃ āgamma vipaccanti. Atthekaccāni kalyāṇāni kammasamādānāni payogasampattiṃ āgamma vipaccantī’’ti. Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa atītānāgatapaccuppannānaṃ kammasamādānānaṃ ṭhānaso hetuso vipākaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ.

811. (3) Tattha katamaṃ tathāgatassa sabbatthagāminiṃ paṭipadaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ? Idha tathāgato ‘‘ayaṃ maggo ayaṃ paṭipadā nirayagāmī’’ti [nirayagāminīti (syā.)] pajānāti, ‘‘ayaṃ maggo ayaṃ paṭipadā tiracchānayonigāmī’’ti [tiracchānagāminīti (syā.) evamuparipi. aṭṭhakathā oloketabbā] pajānāti, ‘‘ayaṃ maggo ayaṃ paṭipadā pettivisayagāmī’’ti pajānāti, ‘‘ayaṃ maggo ayaṃ paṭipadā manussalokagāmī’’ti pajānāti, ‘‘ayaṃ maggo ayaṃ paṭipadā devalokagāmī’’ti pajānāti, ‘‘ayaṃ maggo ayaṃ paṭipadā nibbānagāmī’’ti pajānātīti . Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa sabbatthagāminiṃ paṭipadaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ.

812. (4) Tattha katamaṃ tathāgatassa anekadhātunānādhātulokaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ? Idha tathāgato khandhanānattaṃ pajānāti, āyatananānattaṃ pajānāti, dhātunānattaṃ pajānāti, anekadhātunānādhātulokanānattaṃ pajānātīti. Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa anekadhātunānādhātulokaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ.




(2) 其中,什么是如来关于过去、未来、现在业的承担,依处、因缘、果报如实知见?在此,如来了知:"有些恶业的承担因趣处圆满而不成熟。有些恶业的承担因依处圆满而不成熟。有些恶业的承担因时间圆满而不成熟。有些恶业的承担因加行圆满而不成熟。
"有些恶业的承担因趣处败坏而成熟。有些恶业的承担因依处败坏而成熟。有些恶业的承担因时间败坏而成熟。有些恶业的承担因加行败坏而成熟。
"有些善业的承担因趣处败坏而不成熟。有些善业的承担因依处败坏而不成熟。有些善业的承担因时间败坏而不成熟。有些善业的承担因加行败坏而不成熟。
"有些善业的承担因趣处圆满而成熟。有些善业的承担因依处圆满而成熟。有些善业的承担因时间圆满而成熟。有些善业的承担因加行圆满而成熟。"其中的智慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来关于过去、未来、现在业的承担,依处、因缘、果报如实知见。
(3) 其中,什么是如来关于一切处所趣向之道如实知见?在此,如来了知:"这是通往地狱的道路、行道",了知"这是通往畜生道的道路、行道",了知"这是通往饿鬼界的道路、行道",了知"这是通往人间的道路、行道",了知"这是通往天界的道路、行道",了知"这是通往涅槃的道路、行道"。其中的智慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来关于一切处所趣向之道如实知见。
(4) 其中,什么是如来关于多界、种种界世间如实知见?在此,如来了知蕴的种种性,了知处的种种性,了知界的种种性,了知多界、种种界世间的种种性。其中的智慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来关于多界、种种界世间如实知见。

813. (5) Tattha katamaṃ tathāgatassa sattānaṃ nānādhimuttikataṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ? Idha tathāgato pajānāti – ‘‘santi sattā hīnādhimuttikā, santi sattā paṇītādhimuttikā. Hīnādhimuttikā sattā hīnādhimuttike satte sevanti bhajanti payirupāsanti. Paṇītādhimuttikā sattā paṇītādhimuttike satte sevanti bhajanti payirupāsanti.

‘‘Atītampi addhānaṃ hīnādhimuttikā sattā hīnādhimuttike satte seviṃsu bhajiṃsu payirupāsiṃsu, paṇītādhimuttikā sattā paṇītādhimuttike satte seviṃsu bhajiṃsu payirupāsiṃsu.

‘‘Anāgatampi addhānaṃ hīnādhimuttikā sattā hīnādhimuttike satte sevissanti bhajissanti payirupāsissanti, paṇītādhimuttikā sattā paṇītādhimuttike satte sevissanti bhajissanti payirupāsissantī’’ti. Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa sattānaṃ nānādhimuttikataṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ.

814. (6) Tattha katamaṃ tathāgatassa parasattānaṃ parapuggalānaṃ indriyaparopariyattaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ? Idha tathāgato sattānaṃ āsayaṃ pajānāti, anusayaṃ pajānāti, caritaṃ pajānāti, adhimuttiṃ pajānāti, apparajakkhe mahārajakkhe tikkhindriye mudindriye svākāre dvākāre suviññāpaye duviññāpaye bhabbābhabbe satte pajānāti.

815. Katamo ca sattānaṃ āsayo? ‘‘Sassato loko’’ti vā, ‘‘asassato loko’’ti vā, ‘‘antavā loko’’ti vā, ‘‘anantavā loko’’ti vā, ‘‘taṃ jīvaṃ taṃ sarīra’’nti vā, ‘‘aññaṃ jīvaṃ aññaṃ sarīra’’nti vā, ‘‘hoti tathāgato paraṃ maraṇāti vā, ‘‘na hoti tathāgato paraṃ maraṇā’’ti vā, ‘‘hoti ca na ca hoti tathāgato paraṃ maraṇā’’ti vā, ‘‘neva hoti na na hoti tathāgato paraṃ maraṇā’’ti vā, iti bhavadiṭṭhisannissitā vā sattā honti vibhavadiṭṭhisannissitā vā. Ete vā pana ubho ante anupagamma idappaccayatā paṭiccasamuppannesu dhammesu anulomikā khanti paṭiladdhā hoti yathābhūtaṃ ñāṇaṃ. Ayaṃ sattānaṃ āsayo.

816. Katamo ca sattānaṃ anusayo? Sattānusayā – kāmarāgānusayo, paṭighānusayo, mānānusayo, diṭṭhānusayo, vicikicchānusayo, bhavarāgānusayo, avijjānusayo. Yaṃ loke piyarūpaṃ sātarūpaṃ ettha sattānaṃ rāgānusayo anuseti. Yaṃ loke appiyarūpaṃ asātarūpaṃ ettha sattānaṃ paṭighānusayo anuseti. Iti imesu dvīsu dhammesu avijjānupatitā. Tadekaṭṭho māno ca diṭṭhi ca vicikicchā ca daṭṭhabbā. Ayaṃ sattānaṃ anusayo.

817. Katamañca sattānaṃ caritaṃ? Puññābhisaṅkhāro, apuññābhisaṅkhāro , āneñjābhisaṅkhāro, parittabhūmako vā mahābhūmako vā – idaṃ sattānaṃ caritaṃ.

818. Katamā ca sattānaṃ adhimutti? Santi sattā hīnādhimuttikā, santi sattā paṇītādhimuttikā. Hīnādhimuttikā sattā hīnādhimuttike satte sevanti bhajanti payirupāsanti. Paṇītādhimuttikā sattā paṇītādhimuttike satte sevanti bhajanti payirupāsanti.

Atītampi addhānaṃ hīnādhimuttikā sattā hīnādhimuttike satte seviṃsu bhajiṃsu payirupāsiṃsu. Paṇītādhimuttikā sattā paṇītādhimuttike satte seviṃsu bhajiṃsu payirupāsiṃsu.

Anāgatampi addhānaṃ hīnādhimuttikā sattā hīnādhimuttike satte sevissanti bhajissanti payirupāsissanti. Paṇītādhimuttikā sattā paṇītādhimuttike satte sevissanti bhajissanti payirupāsissanti. Ayaṃ sattānaṃ adhimutti.



(5) 其中,什么是如来关于众生种种胜解如实知见?在此,如来了知:"有些众生有低劣的胜解,有些众生有殊胜的胜解。有低劣胜解的众生亲近、结交、侍奉有低劣胜解的众生。有殊胜胜解的众生亲近、结交、侍奉有殊胜胜解的众生。
"过去世中,有低劣胜解的众生亲近、结交、侍奉有低劣胜解的众生,有殊胜胜解的众生亲近、结交、侍奉有殊胜胜解的众生。
"未来世中,有低劣胜解的众生将亲近、结交、侍奉有低劣胜解的众生,有殊胜胜解的众生将亲近、结交、侍奉有殊胜胜解的众生。"其中的智慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来关于众生种种胜解如实知见。
(6) 其中,什么是如来关于其他众生、其他人的根器高下如实知见?在此,如来了知众生的意向,了知潜在倾向,了知行为,了知胜解,了知少尘垢者、多尘垢者、利根者、钝根者、善相者、恶相者、易教化者、难教化者、有能力者、无能力者。
什么是众生的意向?或"世界是常"、或"世界是无常"、或"世界有边"、或"世界无边"、或"命即是身"、或"命异身异"、或"如来死后存在"、或"如来死后不存在"、或"如来死后亦存在亦不存在"、或"如来死后非存在非不存在",如是众生或依止有见或依止无有见。或者不趋向这两极端,对缘起法有随顺的忍受,获得如实知见。这是众生的意向。
什么是众生的潜在倾向?七种潜在倾向 - 欲贪潜在倾向、瞋恚潜在倾向、慢潜在倾向、见潜在倾向、疑潜在倾向、有贪潜在倾向、无明潜在倾向。对世间可爱可意之事,众生有贪欲潜在倾向。对世间不可爱不可意之事,众生有瞋恚潜在倾向。如是对这两法无明随增。与此同在的慢、见、疑应当了知。这是众生的潜在倾向。
什么是众生的行为?福行、非福行、不动行,或小界或大界 - 这是众生的行为。
什么是众生的胜解?有些众生有低劣的胜解,有些众生有殊胜的胜解。有低劣胜解的众生亲近、结交、侍奉有低劣胜解的众生。有殊胜胜解的众生亲近、结交、侍奉有殊胜胜解的众生。
过去世中,有低劣胜解的众生亲近、结交、侍奉有低劣胜解的众生。有殊胜胜解的众生亲近、结交、侍奉有殊胜胜解的众生。
未来世中,有低劣胜解的众生将亲近、结交、侍奉有低劣胜解的众生。有殊胜胜解的众生将亲近、结交、侍奉有殊胜胜解的众生。这是众生的胜解。

819. Katame te sattā mahārajakkhā? Dasa kilesavatthūni – lobho, doso, moho, māno, diṭṭhi, vicikicchā, thinaṃ, uddhaccaṃ, ahirikaṃ, anottappaṃ. Yesaṃ sattānaṃ imāni dasa kilesavatthūni āsevitāni bhāvitāni bahulīkatāni ussadagatāni, ime te sattā mahārajakkhā.

820. Katame te sattā apparajakkhā? Yesaṃ sattānaṃ imāni dasa kilesavatthūni anāsevitāni abhāvitāni abahulīkatāni anussadagatāni, ime te sattā apparajakkhā.

821. Katame te sattā mudindriyā? Pañcindriyāni – saddhindriyaṃ, vīriyindriyaṃ, satindriyaṃ, samādhindriyaṃ, paññindriyaṃ. Yesaṃ sattānaṃ imāni pañcindriyāni anāsevitāni abhāvitāni abahulīkatāni anussadagatāni, ime te sattā mudindriyā.

822. Katame te sattā tikkhindriyā? Yesaṃ sattānaṃ imāni pañcindriyāni āsevitāni bhāvitāni bahulīkatāni ussadagatāni, ime te sattā tikkhindriyā.

823. Katame te sattā dvākārā? Ye te sattā pāpāsayā pāpānusayā pāpacaritā pāpādhimuttikā mahārajakkhā mudindriyā, ime te sattā dvākārā.

824. Katame te sattā svākārā? Ye te sattā kalyāṇāsayā kalyāṇacaritā kalyāṇādhimuttikā apparajakkhā tikkhindriyā, ime te sattā svākārā.

825. Katame te sattā duviññāpayā? Ye ca te sattā dvākārā, teva te sattā duviññāpayā. Ye ca te sattā svākārā, teva te sattā suviññāpayā.

826. Katame te sattā abhabbā? Ye te sattā kammāvaraṇena samannāgatā kilesāvaraṇena samannāgatā vipākāvaraṇena samannāgatā assaddhā acchandikā duppaññā abhabbā niyāmaṃ okkamituṃ kusalesu dhammesu sammattaṃ, ime te sattā abhabbā.

827. Katame te sattā bhabbā? Ye te sattā na kammāvaraṇena samannāgatā na kilesāvaraṇena samannāgatā na vipākāvaraṇena samannāgatā saddhā chandikā paññavanto bhabbā niyāmaṃ okkamituṃ kusalesu dhammesu sammattaṃ, ime te sattā bhabbāti. Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa parasattānaṃ parapuggalānaṃ indriyaparopariyattaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ.



什么是那些多尘垢的众生?十种烦恼事 - 贪、嗔、痴、慢、见、疑、昏沉、掉举、无惭、无愧。对于那些多修习、多培育、多作、多积集这十种烦恼事的众生,这些是多尘垢的众生。
什么是那些少尘垢的众生?对于那些不修习、不培育、不多作、不积集这十种烦恼事的众生,这些是少尘垢的众生。
什么是那些钝根的众生?五根 - 信根、精进根、念根、定根、慧根。对于那些不修习、不培育、不多作、不积集这五根的众生,这些是钝根的众生。
什么是那些利根的众生?对于那些多修习、多培育、多作、多积集这五根的众生,这些是利根的众生。
什么是那些恶相的众生?那些有恶意向、恶潜在倾向、恶行为、恶胜解、多尘垢、钝根的众生,这些是恶相的众生。
什么是那些善相的众生?那些有善意向、善行为、善胜解、少尘垢、利根的众生,这些是善相的众生。
什么是那些难教化的众生?那些恶相的众生,就是那些难教化的众生。那些善相的众生,就是那些易教化的众生。
什么是那些无能力的众生?那些具有业障、烦恼障、异熟障,无信、无欲、劣慧,无能力进入善法正性决定的众生,这些是无能力的众生。
什么是那些有能力的众生?那些不具有业障、不具有烦恼障、不具有异熟障,有信、有欲、有慧,有能力进入善法正性决定的众生,这些是有能力的众生。其中的智慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来关于其他众生、其他人的根器高下如实知见。

828. (7) Tattha katamaṃ tathāgatassa jhānavimokkhasamādhisamāpattīnaṃ saṃkilesaṃ vodānaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ? Jhāyīti. Cattāro jhāyī. Atthekacco jhāyī sampattiyeva [sampattiyeva (ka.)] samānaṃ vipattīti pacceti, atthekacco jhāyī vipattiṃyeva [vipattiyeva (ka.)] samānaṃ sampattīti pacceti, atthekacco jhāyī sampattiyeva samānaṃ sampattīti pacceti, atthekacco jhāyī vipattiyeva samānaṃ vipattīti pacceti – ime cattāro jhāyī.

Aparepi cattāro jhāyī. Atthekacco jhāyī dandhaṃ samāpajjati khippaṃ vuṭṭhāti, atthekacco jhāyī khippaṃ samāpajjati dandhaṃ vuṭṭhāti, atthekacco jhāyī dandhaṃ samāpajjati dandhaṃ vuṭṭhāti, atthekacco jhāyī khippaṃ samāpajjati khippaṃ vuṭṭhāti – ime cattāro jhāyī.

Aparepi cattāro jhāyī. Atthekacco jhāyī samādhismiṃ samādhikusalo hoti, na samādhismiṃ samāpattikusalo; atthekacco jhāyī samādhismiṃ samāpattikusalo hoti, na samādhismiṃ samādhikusalo; atthekacco jhāyī samādhismiṃ samādhikusalo ca hoti, samādhismiṃ samāpattikusalo ca; atthekacco jhāyī neva samādhismiṃ samādhikusalo hoti, na samādhismiṃ samāpattikusalo – ime cattāro jhāyī.

‘‘Jhāna’’nti . Cattāri jhānāni – paṭhamaṃ jhānaṃ, dutiyaṃ jhānaṃ, tatiyaṃ jhānaṃ, catutthaṃ jhānaṃ.

‘‘Vimokkho’’ti. Aṭṭha vimokkhā. Rūpī rūpāni passati – ayaṃ paṭhamo vimokkho.

Ajjhattaṃ arūpasaññī bahiddhā rūpāni passati – ayaṃ dutiyo vimokkho.

Subhanteva adhimutto hoti – ayaṃ tatiyo vimokkho.

Sabbaso rūpasaññānaṃ samatikkamā paṭighasaññānaṃ atthaṅgamā nānattasaññānaṃ amanasikārā ‘‘ananto ākāso’’ti ākāsānañcāyatanaṃ upasampajja viharati – ayaṃ catuttho vimokkho.

Sabbaso ākāsānañcāyatanaṃ samatikkamma ‘‘anantaṃ viññāṇa’’nti viññāṇañcāyatanaṃ upasampajja viharati – ayaṃ pañcamo vimokkho.

Sabbaso viññāṇañcāyatanaṃ samatikkamma ‘‘natthi kiñci’’ti ākiñcaññāyatanaṃ upasampajja viharati – ayaṃ chaṭṭho vimokkho.

Sabbaso ākiñcaññāyatanaṃ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanaṃ upasampajja viharati – ayaṃ sattamo vimokkho.

Sabbaso nevasaññānāsaññāyatanaṃ samatikkamma saññāvedayitanirodhaṃ upasampajja viharati – ayaṃ aṭṭhamo vimokkho.

‘‘Samādhī’’ti. Tayo samādhī – savitakkasavicāro samādhi, avitakkavicāramatto samādhi, avitakkaavicāro samādhi.

‘‘Samāpattī’’ti . Nava anupubbavihārasamāpattiyo – paṭhamajjhānasamāpatti, dutiyajjhānasamāpatti, tatiyajjhānasamāpatti, catutthajjhānasamāpatti, ākāsānañcāyatanasamāpatti, viññāṇañcāyatanasamāpatti, ākiñcaññāyatanasamāpatti, nevasaññānāsaññāyatanasamāpatti, saññāvedayitanirodhasamāpatti.

‘‘Saṃkilesa’’nti hānabhāgiyo dhammo. ‘‘Vodāna’’nti visesabhāgiyo dhammo. ‘‘Vuṭṭhāna’’nti. Vodānampi vuṭṭhānaṃ, tamhā tamhā samādhimhā vuṭṭhānampi vuṭṭhānanti. Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa jhānavimokkhasamādhisamāpattīnaṃ saṃkilesaṃ vodānaṃ vuṭṭhānaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ.



(7) 其中,什么是如来关于禅定解脱、禅定、入定的污垢的净除如实知见?禅定者。四种禅定者。有些禅定者在圆满时遭遇相同的失落；有些禅定者在失落时遭遇相同的圆满；有些禅定者在圆满时遭遇相同的圆满；有些禅定者在失落时遭遇相同的失落 - 这些是四种禅定者。
还有四种禅定者。有些禅定者快速入定后迅速出定；有些禅定者快速入定后慢慢出定；有些禅定者慢慢入定后慢慢出定；有些禅定者快速入定后快速出定 - 这些是四种禅定者。
还有四种禅定者。有些禅定者在定中善于禅定，而不善于入定；有些禅定者在定中善于入定，而不善于禅定；有些禅定者在定中既善于禅定又善于入定；有些禅定者在定中既不善于禅定也不善于入定 - 这些是四种禅定者。
“禅定”是。四种禅定 - 初禅、第二禅、第三禅、第四禅。
“解脱”是。八种解脱。见到色法者 - 这是第一解脱。
内心无色之念者见到外在色法 - 这是第二解脱。
善于安住于安乐者 - 这是第三解脱。
超越一切色法的念、触的念、种种念、无念者，住于“无边空间” - 这是第四解脱。
超越无边空间，住于“无边识” - 这是第五解脱。
超越无边识，住于“无物” - 这是第六解脱。
超越无物，住于无觉无知 - 这是第七解脱。
超越无觉无知，住于感受灭尽 - 这是第八解脱。
“定”是。三种定 - 有思有察的定、无思有察的定、无思无察的定。
“入定”是。九种渐次住的入定 - 初禅入定、第二禅入定、第三禅入定、第四禅入定、空处入定、识处入定、无物处入定、无觉无知处入定、感受灭尽处入定。
“污垢”是指有损的法。“净除”是指特殊的法。“出定”是。出定也是出离，从此处、彼处的定中出定。 其中的智慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来关于禅定解脱、禅定、入定的污垢的净除如实知见。

829. (8) Tattha katamaṃ tathāgatassa pubbenivāsānussati yathābhūtaṃ ñāṇaṃ ? Idha tathāgato anekavihitaṃ pubbenivāsaṃ anussarati, seyyathidaṃ – ekampi jātiṃ dvepi jātiyo tissopi jātiyo catassopi jātiyo pañcapi jātiyo dasapi jātiyo vīsampi jātiyo tiṃsampi jātiyo cattālīsampi jātiyo paññāsampi jātiyo jātisatampi jātisahassampi jātisatasahassampi anekepi saṃvaṭṭakappe anekepi vivaṭṭakappe anekepi saṃvaṭṭavivaṭṭakappe ‘‘amutrāsiṃ evaṃnāmo evaṃgotto evaṃvaṇṇo evamāhāro evaṃsukhadukkhappaṭisaṃvedī evamāyupariyanto, so tato cuto amutra udapādiṃ; tatrāpāsiṃ evaṃnāmo evaṃgotto evaṃvaṇṇo evamāhāro evaṃsukhadukkhappaṭisaṃvedī evamāyupariyanto, so tato cuto idhūpapanno’’ti. Iti sākāraṃ sauddesaṃ anekavihitaṃ pubbenivāsaṃ anussaratīti. Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa pubbenivāsānussati yathābhūtaṃ ñāṇaṃ.

830. (9) Tattha katamaṃ tathāgatassa sattānaṃ cutūpapātaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ? Idha tathāgato dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena satte passati cavamāne upapajjamāne hīne paṇīte suvaṇṇe dubbaṇṇe sugate duggate yathākammūpage satte pajānāti – ‘‘ime vata bhonto sattā kāyaduccaritena samannāgatā vacīduccaritena samannāgatā manoduccaritena samannāgatā ariyānaṃ upavādakā micchādiṭṭhikā micchādiṭṭhikammasamādānā. Te kāyassa bhedā paraṃ maraṇā apāyaṃ duggatiṃ vinipātaṃ nirayaṃ upapannā. Ime vā pana bhonto sattā kāyasucaritena samannāgatā vacīsucaritena samannāgatā manosucaritena samannāgatā ariyānaṃ anupavādakā sammādiṭṭhikā sammādiṭṭhikammasamādānā. Te kāyassa bhedā paraṃ maraṇā sugatiṃ saggaṃ lokaṃ upapannā’’ti. Iti dibbena cakkhunā visuddhena atikkantamānusakena satte passati cavamāne upapajjamāne hīne paṇīte suvaṇṇe dubbaṇṇe sugate duggate yathākammūpage satte pajānātīti. Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa sattānaṃ cutūpapātaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ.



(8) 其中,什么是如来关于宿命随念如实知见?在此,如来回忆起种种前世,即:一生、二生、三生、四生、五生、十生、二十生、三十生、四十生、五十生、百生、千生、百千生、许多坏劫、许多成劫、许多坏成劫,"在那里我有如是名、如是姓、如是容貌、如是食物、如是苦乐感受、如是寿命。我从那里死后,又生在那里;在那里我又有如是名、如是姓、如是容貌、如是食物、如是苦乐感受、如是寿命。我从那里死后,又生在这里。"如是他回忆起种种前世,具有行相和特征。其中的智慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来关于宿命随念如实知见。
(9) 其中,什么是如来关于众生死生如实知见?在此,如来以清净超人的天眼,见到众生死时、生时,低劣的、高贵的,美丽的、丑陋的,幸运的、不幸的,了知众生随业而去:"这些尊贵的众生,具足身恶行、语恶行、意恶行,诽谤圣者,持邪见,受持邪见业。他们身坏命终后,生于恶趣、恶道、堕处、地狱。或者这些尊贵的众生,具足身善行、语善行、意善行,不诽谤圣者,持正见,受持正见业。他们身坏命终后,生于善趣、天界。"如是他以清净超人的天眼,见到众生死时、生时,低劣的、高贵的,美丽的、丑陋的,幸运的、不幸的,了知众生随业而去。其中的智慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来关于众生死生如实知见。

831. (10) Tattha katamaṃ tathāgatassa āsavānaṃ khayaṃ yathābhūtaṃ ñāṇaṃ? Idha tathāgato āsavānaṃ khayā anāsavaṃ cetovimuttiṃ paññāvimuttiṃ diṭṭheva dhamme sayaṃ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharatīti. Yā tattha paññā pajānanā…pe… amoho dhammavicayo sammādiṭṭhi – idaṃ tathāgatassa āsavānaṃ khayaṃ yathābhūtaṃ ñāṇanti.

Dasakaṃ.

Ñāṇavibhaṅgo niṭṭhito.

(10) 其中,什么是如来关于漏尽如实知见?在此,如来由于诸漏已尽,现法中自证知、作证、成就、安住于无漏心解脱、慧解脱。其中的智慧、了知...无痴、择法、正见 - 这是如来关于漏尽如实知见。
十法。
智分别已结束。

